Takistused tööelus viitavad lahendamata probleemidele meie isiklikus ajaloos

 

Psühhoterapeut ja organisatsioonipsühholoog Naomi Shragai kirjeldab mahlakalt, kuidas neuroosid, mille tagamaad peituvad lapsepõlves ja kulgemisloos, avalduvad just töökohtadel.

 

Sageli peituvad neurooside tagamaad meie lapsepõlves ja kulgemisloos. Näiteks võib tubli lapse sündroom põhjustada perfektsionismi ka tööelus. Liiati kui tublidus ei pälvinud piisavat tunnustust või eelistati teisi lapsi, võib pidev tähelepanu puudus saada takistuseks ka karjääriteel. Perekonnas alanud autoriteedipelgus on lihtne kanduma ülemusele ning temagi ees tuntakse end kammitsetuna või hirmul.

 

Uurinud üle 20 aasta tööõnne ja eneseteostuse psühholoogiat Eestis, on mulle silma jäänud, et mõni suudab vahetada mitu töökohta või käituda korduvalt samamoodi, enne kui jõuab jälile tegelikule põhjusele. Töökohal raisatakse inimeste potentsiaali seetõttu, et puudub kultuur, mis aitaks välja tuua nende parima osa ja kaitseks neid neurooside avaldumise eest.

 

Võrdlemismajanduse ja ülepingutatult optimistliku kultuuri varjupool

 

Autor utsitab endast mõtlema kui osadest: kui üks osa üritab lahendada möödanikusündmusi, siis teine osa tahab ikkagi väga edu saavutada. Seega ei määra probleemsed küljed inimeste kogu olemust ja me peaksime kolleege nägema eeskätt asjatundjatena.

 

Oluline on teadvustada sedagi, et tehnoloogia ja töökeskkonna kiire muutumine tingib ebakindlust ja ärevust. Inimesed pelgavad vigu ning tunnevad üha enam, et nad pole ülesannete kõrgusel. Pidev võrdlemismajandus ja ülepingutatult optimistlik kultuur annavad sellele ainult hoogu juurde. Sellises olukorras vajame üha enam nutikaid lähenemisi, mis aitavad nurjumisi tunnistada ja neist õppida, mitte aga võtma neid isiklikult ning selle tagajärjel läbi põlema.

 

Edu kõrge hind

 

Me ei mõtle sageli sellele, mida kõike me tööelu ohvrialtarile toome. Naomi sõnul pole midagi halba selles, kui inimene tahab anda endast parimat, hästi teenida ning ametikaaslastelt ja perelt tunnustust ning imetlust pälvida. Paraku avastavad pingutajad ennast nõiaringist, kus tuleb pidevalt end tõestada ja üha uusi kõrgusi püüda.

 

Head nõu saavad raamatust ka need juhid, kes pole julgenud endast targemaid inimesi värvata või vajavad, et neid autoriteetideks peetakse. Loomulikult viib ka see rada tagasi lapsepõlve. Samuti aitab raamat juhtidel oma inimesi paremini mõista ning nendega keerulisi vestlusi pidada.

 

Selleks ei pea aga olema kaugeltki õppinud psühholoog ega terapeut, et Naomi arusaamu ja soovitusi ellu viia. Töökultuuridel, meeskondadel ja organisatsioonienergial aitab terveneda igasugune teadvustamine.