Raamat, mille päevakohasusus ajab öökima

 

Fraas „iiveldama panevalt aktuaalne“ kerkib mu teadvusse, kui ma mõtlen Jordan Petersoni peateosele „Tähenduse teejuhid“. Kust tuleb see iiveldus? See tuleb metsikutest, tülgastavatest toorustest, mida Venemaa okupatsiooniväed Ukrainas korda saadavad ja moodne tehnoloogia reaalajas vahendab.

 

Jordan B. Peterson alustas selle raamatu kirjutamist 1985. aastal, pühendudes sellele kui kinnisideele üle kümne aasta. Psühholoogilised lähtekohad olid külma sõja reaalsus ja painavad õudusunenäod tuumasõjast. Teisisõnu kõik see, mis taaselustus 24. veebruaril 2022.

 

Mis motiveerib meid korda saatma metsikusi?

 

Peterson otsis vastust küsimusele, mis on ideoloogia. Seda just psühholoogilises mõttes. Mis on see, mis motiveerib inimesi korda saatma selliseid metsikusi, mis toimusid XX sajandi totalitarismides. Miks ja kuidas toimub ideoloogiline seestumine? Kus on selle juured? Kust tuleb vimm, mis on valmis kogu maailma (loe: inimkonna) radioaktiivseks tuhaks põletama? Ehk siis kõik see, mis on taas nii aktuaalne, et ajab iiveldama.

 

„Tähenduse teejuhid“ ei ole lihtne lugemisvara. Selle on kirjutanud maailma tippülikoolide asunik, üks intellektuaalselt nõudlik inimene teistele omasugustele. Selle lähimad sugulased raamaturiiulil on Joseph Campbelli „Tuhandenäoline kangelane“ (ee 2005) ja Erich Neumanni „The Origins and History of Consciousness“. Teemaviited on seega süvapsühholoogia ja võrdlev mütoloogia (Peterson käsitlebki ideoloogiaid kui vaegmüüte).  „Tähenduse teejuhid“ toovad eelnimetatutele juurde (evolutsiooni)psühholoogia hilisemad saavutused. Teiste seas hindab ta kõrgelt neuropsühholoogia suurkuju, Eestist pärit Jaak Pankseppa. Eestlasi peaks aga kõnetama seegi, et ta näitab (lääne lugejaskonnale) natsi- ja kommunismikuritegude sarnasust.

 

Psühholoogiaprofessori pretsedenditu menu

 

Lühitutvustuseks võib veel öelda, et Peterson keskendub tegelikkusele, mitte niivõrd objektiivsele reaalsusele. Viimasega tegelevad eelkõige mitmesuguste mõõteriistadega varustatud täppisteadlased. Inimesed elavad aga tegelikkuses, maailmas kui tegevuspaigas. Ses mõttes on eestikeelne sõna „tegelikkus“ väga tabav.

 

Aktuaalne on Jordan Petersoni peateos ka teises mõttes: see peaks huvi pakkuma kõigile, kes tahavad paremini ja kitsamalt mõista praegusaja vaimu. Eiramatu antropoloogiline fakt on seegi, et Jordan Petersoni sõnum tekitas ühiskonnas pretsedenditu resonantsi: psühholoogiaprofessor tuuritas mööda välja müüdud kontserdisaale nagu rokkstaar. Selle tõusulaine püsivamad jäljed meie kodurannas on Hardo Pajula kinnistatud: kord kuus ilmuv ajaleht Tähenduse Teejuhid, samanimeline loengusari Youtube’is ja raadiosaade Kukus.

 

„Tähenduse teejuhid“ pole kõige parem raamat Jordan B. Petersoniga tutvumiseks (kui just ei olda akadeemiline inimene, filosoofia- või psühholoogiatudeng, siis küll). Alustada võiks ehk tema populaarteadusliku raamatuga „12 elu mängureeglit“.

 

Kui soovid Petersoni mõttemaailma rohkem süüvida, loe Mihkel Kunnus blogipostitusest siit.