Peeter Koppel_aktsiamängur

Tänapäevases maailmas kipub investeerimisvallas domineerima tehnokraatlik lähenemine. Kõik üritatakse paigutada protsessidesse, reeglitesse ning mudelitesse. Need kolm sõna võimaldavad jätta mulje, et laiemalt ongi olukord kontrolli all, tulevik piisava kindlusega ette aimatav ning sündmused turgudel, kuid miks mitte ka elus üldse, järgivad teatud konkreetseid ning väga selgelt ja täpselt defineeritavaid mustreid. Loomulikult, kui vaadelda protsesse, reegleid ja mudeleid, siis nende pakutav (näiline) kindlus tekitab kasutajates ka alateadliku soovi asetada oma tegevuses just nendele põhiline rõhk. Maailma nähakse tänapäeval eelkõige masinana – see on miski, mille kõik olulisimad toimemehhanismid ongi nüüdseks lõpuni (!) läbi hammustatud ning seega ei tohiks kuigi suuri üllatusi tulla. Kogemus, arvutusvõimsus ja aegread maksavad. Institutsioonid, mille vundamendiks on samad protsessid, reeglid ja mudelid, on selles maailmas kaljukindlad ning jällegi – ebakindlus, üllatusmoment ja seega ka risk oleks justkui rohkem kontrolli all kui kunagi varem.

[read]

Ometigi need üllatused tulevad. Risk on olemas. Veel hullem – saab ka tõeks. Halvad sündmused tulevad ootamatult ning tekitavad probleeme – ja toovad finantsturgudel osalejate jaoks loomulikult ka üllatuslikke kahjumeid. Jah, ka üllatuslikke kasumeid, kuid nende sagedus on mingil kummalisel põhjusel erakordselt harv. Tagatipuks, kui reaalsus on üllatav ning seda pole suudetud korrektselt modelleerida, süüdistatakse reaalsust, mitte mudelit. Kogu eeltoodu kontekstis on oluline, et see, keda finantsturud mingilgi määral huvitavad, suudaks distantseerida end eelkirjeldatud lähenemisest, et tal tekiks austus kaose vastu, või veelgi enam – selle vastu, et ta elab keskkonnas, kus tal on kontroll ainult iseenda käitumise üle. Tegelikult on see viimanegi piiratud ning turgude kontekstis valdavad vähemalt esialgu enamasti instinktid ja sundkäitumine, mis on selgelt kahjulikud. Tähtis on mõista, et maailm on ka tänapäeval modelleerimiseks liiga keeruline. Veelgi tähtsam on mõista, et selles keerulises maailmas ollakse vähemalt investeerimise kontekstis üksi.

 

Millest alustada oma teekonda selle asjaolu mõistmise poole? Mis aitaks tunnistada, et üksiolek tingib ka selle, et just ise ollakse turgudel oma raha suurim vaenlane? Alustada võiks „Aktsiamänguri pihtimusest“. Nimelt suudab see raamat näidata, et olenemata teie arvamusest, et progress on maailma dramaatiliselt muutnud, polnud ei inimloomus ega sellest tulenevad probleemid – ega seetõttu ka finantsturgude arengud – praegusest kuigivõrd erinevad ka sajand tagasi. Ning seda vaatamata pidevalt kasvanud arvutusvõimsusele või igas mõttes kasvanud (turgude) mastaapidele. Lugeja avastab siit raamatust suure tõenäosusega iseenda koos oma nõrkuste, eksimuste ja ebarealistlike unistustega. Aga ka selle, milline käitumine on turgudel edu toonud.

 

Inimesele omased käitumismustrid, mida raamatus nauditavalt kirjeldatakse, on nüüdseks saanud kinnitust käitumusliku rahanduse alal tehtud teadusuuringutes. Parim näide on muidu vägagi erksa mõistusega inimeste soodumus realiseerida kasum kiirelt, kuid kahjumitel lasta kasvada. Kahjumi realiseerimise vältimine on inimesele väga omane – instinktiivne. Seda on näiteks käsitlenud Daniel Kahneman, kes sai Nobeli preemia. See raamat tõestab, et see, miks enamik meist vähemalt esialgu finantsturul edu ei saavuta, on olnud teada kauem, kui keegi meist on arvata osanud.

Kui te jõuate raamatu lõpuks sisemise veendumuseni, et kuigi aeg on edasi läinud ning protsessid, reeglid ja mudelite loomise võime on tohutult arenenud, põhinevad turumehhanismid nende asemel siiski inimlikul hirmul, ahnusel, lootusel ja vaimupimedusel, siis ei ole te seda raamatut lugenud asjata.[/read]

Hind klubis: Hind poes:

Peeter Koppel_aktsiamängur

Peeter Koppel_aktsiamängur

Kõik raamatud

Kodukord

1. Äripäeva raamatuklubis ilmub iga kuu (v.a juulis) 1-2 klubiraamatut juhtimise, psühholoogia, müügi, turunduse vms teemal.

2. Kord kuus saadame klubi liikmetele uusi raamatuid tutvustava uudiskirja.

3. Klubi liige saab jooksva kuu klubiraamatud 21% poehinnast odavamalt, peale selle teeme muid sooduspakkumisi.

4. Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta. Kui tellite raamatud kulleriga, on tasu 1,50 eurot.

5. Klubiraamatute eest saab tasuda e-arve püsimaksekorraldusega või arve alusel.

6. Kui soovite kuu klubiraamatutest loobuda, teatage sellest hiljemalt 20. kuupäevaks (juunis ja detsembris 15. kuupäevaks). Loobumiskuupäeva tuletame meelde ka SMS-i teel. Teatamata jätmist peame raamatute tellimiseks.

7. Raamatutest loobumisest saate teatada:
a) klubi kodulehel raamatuklubi.aripaev.ee,
b) telefonil 667 0400 (tööpäeviti kell 9‒17),
c) aadressil [email protected].

8. Klubi liige saab jooksva kuu klubiraamatuid osta ka e-raamatuna, klubihinnaga e-raamatu ostmiseks saadame kuu uudiskirjas lingi ja unikaalse sooduskoodi. E-raamatu ostmine ei tühista paberraamatute tellimust.

9. Kui ostate aasta jooksul vähemalt 6 raamatut, saate lisaks kingituseks valida ühe varem ilmunud klubiraamatu.

10. Raamatuklubist lahkumiseks kirjutage [email protected] või helistage 667 0400 (tööpäeviti kell 9‒17).