Mikk Talpsepp_aktsiamängur

Jesse Livermore oli legendaarne börsikaupleja juba 1907. aastal, mil kolmekümneaastaselt oli tema varandus väärt 3 miljonit tolleaegset dollarit. 34 aasta vanuselt ehk 1912. aastaks, 11 aastat enne “Aktsiamänguri pihtimuse” esmakordset avaldamist, oli ta kaotanud kõik ja võlgu oli tal miljon dollarit. See ei olnud tal esimene ega ka viimane kord kaotada kogu oma varandus ja tema lugu ei olnud sellega veel lõppenud.

 

Lugesin “Aktsiamänguri pihtimust” esimest korda 2003. aastal, kui olin alustanud oma börsikaupleja karjääri sarnaselt Livermore’ile olematu kapitaliga. Raamat aitas mul defineerida, milline börsikaupleja ise olla soovin. Mõistes raamatut lugedes Livermore’i valu, mida tingis kogu kapitali kaotamine, otsustasin, et mind ei tohi säärased totaalsed hävingud saata. Ka Livermore oli teadlik kaotuste valust, kuid erinevad põhjused, olgu need siis psühholoogilised või börsivihjetest põhjustatud, tingisid kõrvalekaldeid ta oma reeglitest. Kavatsused võivad olla erinevad elu ja börsikauplemise hammasratastest. “Aktsiamänguri pihtimus” räägib paeluva loo Jesse Livermore’i tõusudest ja langustest, tema tähelepanekutest börsidel ja psühholoogia alal. Noore poisina õppis ta edukalt lugema aktsiatehinguid kajastavat telegraafilinti, mis talle väikse varanduse tõi ning ta “vahenduskontorite hirmuks” tegi. Hoolimata oskustest kaotas ta tollal kõik. Livermore kirjeldab oskuslikult, et kaotusi põhjustasid tehingud, kus ta ei olnud endas kindel. Enesekindluse korral lõppesid tehingud peaaegu alati, umbes seitsmel juhul kümnest, kasumlikult.

[read]

Raamat annab Livermore’i jutustuse kaudu hea ülevaate börsikauplejate nõrkustest ja tugevustest. Ta mõistis nii teiste börsikauplejate kui iseenda nõrkusi, paistes raamatu põhjal teistest börsikauplejatest teadlikum ja psühholoogiliselt tugevam. Livermore mõistis hästi psühholoogilisi lõkse ning teadis, kuidas teenida suuri kasumeid. Ilmselt me ei oleks Livermore’ist midagi kuulnud, kui ta poleks pärast noore mehena kõige kaotamist laenanud uuesti alustamiseks 500 dollarit ja teeninud kolmekümnendaks eluaastaks 3 miljoni dollari suuruse vara. Ta teadvustas asjaolu, et börsikaupleja peab edu saavutama rea tehingutega kestvas protsessis, kuid sellest hoolimata võttis ta üksikute tehingutega meeletuid riske ja kaotas taas 90% oma varandusest ühes tehingute ahelas. 1912. aastal läbis ta füüsilise isiku pankroti ja jäi võlgu miljon dollarit. Livermore võis muuta 25 000 dollarit kolme nädalaga 136 000 dollariks, kuid sama kiiresti võis ta raha kaotada.

 

Erakordseks teeb raamatu minu jaoks ka asjaolu, et need samad tõusud ja langused ei lõppenud Livermore’i jaoks ka 1923. aastal, mil “Aktsiamänguri pihtimus” esmakordselt ilmus. Livermore tõusis jõukuse tipule 1920. aastate lõpus, kui tema varandus küündis 100 miljoni dollarini. Sellega oleks ta tollal olnud maailma rikkaimate inimeste nimistus, jäädes küll mõnekordselt alla läbi ajaloo rikkaimaks inimeseks peetud Rockefellerile, kuid suurusjärguna oli ta jõukus võrreldav J. P. Morgani varasema või Henry Fordi tolleaegse jõukusega.

 

“Aktsiamänguri pihtimus” on õpetlik ja hoiatav lugu börsikauplemisest, mis ilmselt on üle kantav ka elule võtmes, et teadmine psühholoogilistest nõrkustest ja vigadest ning nendest hoidumine on eri asjad. Livermore paistis olevat 100% börsikaupleja ja 0% investor. Ta ei läbinud kunagi metamorfoosi, mille läbib enamik börsikauplejaid, kellest saavad lõpuks investorid, täpselt samamoodi nagu kapsaussist saab ükskord liblikas. Ilmselt ei soovinud Livermore astuda samale rehale teiste tolleaegsete börsiosalistega, kellest nii mõnedki soovisid, et nende investeeringud või spekulatsioonid “ostaksid” neile uue “ülikonna” või “auto”. Raamatu pealkiri, mis eesti keelde jõuab kui “Aktsiamänguri pihtimus”, mitte aga “Aktsiakaupleja pihtimus” või “Aktsiaoperaatori pihtimus” võtab omakorda kokku eestlaste laiapõhjalise arusaama börsidest kui mängust, mitte tööst, kuid on samas ilmselt sobiv pealkiri, arvestades Livermore’i jätkuvat riskijanu ka suure jõukuse saabumisel. Raamat on aken 20. sajandi kõige silmapaistvama börsikaupleja teadmiste ja hinge juurde.[/read]

Hind klubis: Hind poes:

Mikk Talpsepp_aktsiamängur

Mikk Talpsepp_aktsiamängur

Kõik raamatud

Kodukord

1. Äripäeva raamatuklubis ilmub iga kuu (v.a juulis) 1-2 klubiraamatut juhtimise, psühholoogia, müügi, turunduse vms teemal.

2. Kord kuus saadame klubi liikmetele uusi raamatuid tutvustava uudiskirja.

3. Klubi liige saab jooksva kuu klubiraamatud 21% poehinnast odavamalt, peale selle teeme muid sooduspakkumisi.

4. Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta. Kui tellite raamatud kulleriga, on tasu 1,50 eurot.

5. Klubiraamatute eest saab tasuda e-arve püsimaksekorraldusega või arve alusel.

6. Kui soovite kuu klubiraamatutest loobuda, teatage sellest hiljemalt 20. kuupäevaks (juunis ja detsembris 15. kuupäevaks). Loobumiskuupäeva tuletame meelde ka SMS-i teel. Teatamata jätmist peame raamatute tellimiseks.

7. Raamatutest loobumisest saate teatada:
a) klubi kodulehel raamatuklubi.aripaev.ee,
b) telefonil 667 0400 (tööpäeviti kell 9‒17),
c) aadressil [email protected].

8. Klubi liige saab jooksva kuu klubiraamatuid osta ka e-raamatuna, klubihinnaga e-raamatu ostmiseks saadame kuu uudiskirjas lingi ja unikaalse sooduskoodi. E-raamatu ostmine ei tühista paberraamatute tellimust.

9. Kui ostate aasta jooksul vähemalt 6 raamatut, saate lisaks kingituseks valida ühe varem ilmunud klubiraamatu.

10. Raamatuklubist lahkumiseks kirjutage [email protected] või helistage 667 0400 (tööpäeviti kell 9‒17).