Kuidas õnnetust ekslevast noorukist sai suur Buffett

Kui ma „Lumepalli“ aastaid tagasi ingliskeelsena ostsin, heidutas mind selle maht. Kui olin lugemisega poole peale jõudnud, oli mul aga kahju, et jäänud on veel vaid pool raamatut. Tahtsin, et see jätkuks, sest see oli parim äribiograafia, mida olin kunagi lugenud.

Loen elulugusid ja ajalooraamatuid tihti ning see sügavate ideedega raamat kuulub kahtlemata kõrgeimasse klassi. See New York Timesi ja Wall Street Journali müügiedetabelites esikoha hõivanud raamat räägib loo sellest, kuidas sai õnnetust ekslevast noorukist suur Warren Buffett – õpetaja, investor, filantroop.

Maailma üks rikkamaid inimesi Warren Buffett on geenius, kes teenis kogu oma varanduse investeeringutega aktsiabörsil. Ta sirgus jõukas perekonnas (ta isa oli ärimees ja kongresmen), kuid ometi polnud tema lapsepõlv õnnelik. Isegi täiskasvanuna ei suutnud ta oma emaga ühes ruumis olla, hakates närveerides värisema.

Tööga alustas ta varakult, juba teismelisena. Ta sukeldus tiikidesse, et leida ja tagasi müüa kadunud golfipalle; otsis hipodroomil äravisatud kihlveopileteid, kuna mõnel neist oli veel veidike rahalist väärtust; ja aeg-ajalt käis kaubamajast varastamas, pidades nii-öelda näpuametit.

Raamatu autor Alice Schroeder on silmapaistev kindlustusanalüütik ja endine Morgan Stanley tegevdirektor. Ta jättis Buffettile sedavõrd sügava mulje, et „Omaha Oraakel“ võimaldas talle enneolematu ligipääsu oma toimikutele ning tegi ta tuttavaks oma perekonna ja äripartneritega. Schroeder veetis raamatu tarvis Buffettiga ligi 2000 tundi ja küsitles veel 250 inimest.

Suurepärase kirjutamisstiiliga „Lumepall“, mida saab lugeda kui põnevikku, viib teid teekonnale läbi isiklike ja ametialaste seikluste, kasvu ja otsingute. Te naudite seda retke ja õpite sellest palju.