Välkkasv
Autor: Reid Hoffman ja Chris Yeh
Ilmumisaeg: 01.02.2022
Kirjastus: Äripäev
Lehekülgi: 320
Mida teha selleks, et astuda Airbnb, WeChati või Slacki edulugude jälgedes? Hoffman ja Yeh väidavad, et tänapäeva keskkonnas on välkkasvu agressiivne kasvustrateegia võtmetähtsusega element, mis aitab äri kiirelt üles ehitada. See kujutab endast rida tehnikaid, mis võimaldavad nii idufirmadel kui ka juba kanda kinnitanud äridel rekordilise ajaga turul tooni andvaid ettevõtteid luua.
Välkkasvu taga seisavad kiire kasvu taganttõuke ja ohjes hoidmise strateegiate ning tehnikate kogum, mis seavad ebamääraste väljavaadetega keskkonnas efektiivsuse asemel esikohale kiiruse. Välkkasv eeldab küll hüperkasvu, kuid on enamat kui tuim „kasva kähku suureks“ plaan. See nõuab sihikindlaid ja eesmärgipäraseid valikuid, mis ei pruugi olla traditsioonilise ärimõtlemise seisukohalt sugugi loogilised. Lisaks on vaja langetada raske otsus: kas võtta välkkasvu näol juurde veel üks risk ja teha enda elu ebamugavaks või leppida veelgi suurema riskiga jääda kaotajaks, sest konkurendid välkkasvavad esimesena.
Raamatu kirjutamisel suhtlesid autorid sadade tegevjuhtidega, sealhulgas nendega, kes tüürivad maailma kõige väärtuslikumaid ettevõtteid, nagu näiteks Facebook, Alphabet (Google), Netflix, Dropbox, Twitter ja Airbnb. Ehkki nende lood mitmeski aspektis varieeruvad, on neil kõigil üks ühine joon: äärmuslik, kohmakas, riskantne, ebaefektiivne ja kompromissitu arusaam kasvust. Autorid selgitavad üksipulgi lahti, kuidas välkkasv käib ning millal ja miks seda teha. Lisaks sisaldab raamat ettevõtete lühiprofiile, mis pakuvad põhjalikumat konteksti.
Aken tegutsemiseks võib olla ahtake ja sulguda ruttu, hoiatavad autorid. Isegi mõni kuu kõhklemist võib tähendada seda, et juhtpositsiooni asemel tuleb võtta sisse rabe tagaajaja roll.
Kui raamatu välkkasvust on kirjutanud Reid Hoffman – tehnoloogiaettevõtja, LinkedIni asutaja ja investor –, on see kohustuslik kirjandus kõigile kiiret kasvu jahtivatele ettevõtjatele. Seda sektorist ja faasist sõltumata.
„Välkkasv“ on isiklik, konkreetne, metoodiline ja põnev. See varustab lugejat rohkete näidetega ettevõtetest, kelle tooteid või teenuseid me iga päev kasutame, tehes nendega samastumise erakordselt lihtsaks.
Öeldakse, et tark õpib enda vigadest, kõige targem aga teiste omadest. „Välkkasv“ pakub maailma parimatest vigadest õppimise valusmagusat tunnet.
Kaidi Ruusalepp
tehnoloogiaettevõtja, Funderbeami asutaja ja juht
Hind klubis: 30.50 € Hind poes: 38.50 €
Välkkasv
Eessõna Bill Gatesilt 9 Sissejuhatus 11 Esimene osa Välkkasv – mis see on? 33 Tarkvara õgib (ja päästab) maailma 36 Kasvu tüübid 37 Välkkasvu kolm põhimõtet 42 Välkkasvu viis faasi 47 Välkkasvu kolm põhitehnikat 49 Teine osa Ärimudeli innovatsioon 59 Kasvu maksimeerimine: neli kasvutegurit 63 Kasvu maksimeeriva mudeli väljatöötamine: kaks kasvupärssijat 82 Ärimudelite tõestatud mustrid 89 Ärimudeli innovatsiooni aluspõhimõtted 99 Mõne miljardi dollari ärimudeli analüüs 108 Mis tuleb pärast tugevat ja järele proovitud ärimudelit? 126 Kolmas osa Strateegia innovatsioon 127 Millal välkkasvuga alustada? 127 Kas võin otsustada mitte välkkasvada? 141 Neljas osa Juhtimise innovatsioon 151 Kaheksa põhilist üleminekut 152 Välkkasvu üheksa ebaloomulikku reeglit 203 Igavene vajadus muutuste järele 241 Viies osa Välkkasvu maastik laiemalt 243 Välkkasv suurema organisatsiooni sees 249 Välkkasv väljaspool ärimaailma 256 Välkkasv Suur-Räniorus 264 Jälgimist väärt välkkasvavad piirkonnad 266 Hiina – välkkasvu maa 270 Kaitse välkkasvu vastu 277 Kuues osa Vastutustundlik välkkasv 281 Välkkasv ühiskonnas 285 Vastutustundliku välkkasvu raamistik 286 Reaktsioonispekter 291 Kuidas organisatsiooni kasvades vastutust ja liikumiskiirust tasakaalus hoida 293 Kokkuvõtteks 297 Tänusõnad 303 Lisa A: andmete avalikustamine 305 Lisa B: välkkasvajad 307 Lisa C: CS183C esseed 315Välkkasv
Kaidi Ruusalepp, Funderbeami asutaja ja juht
Raamat „Välkkasv“ räägib megakasvu faasis ettevõtete vajadusest võtta erakordses mahus riske, võrreldes tavapärast kasvu läbivate äridega. See räägib eelkõige tehnikatest, kuidas suurelt võita, aga ruumi jagub ka suurelt kaotamise lugudele.
Esimest korda kasutati mõistet „välkkasv“ (ingl blitzscaling) II maailmasõja ajal, mil Natsi-Saksamaa väed hülgasid traditsioonilise aeglase liikumistempo, mis hoidis varustus- ja taganemisteed avatuna.
Reid Hoffman, raamatu üks autor, on Harward Business Review’le antud põnevas intervjuus öelnud: „Välksõja teooria seisnes selles, et kui kannad kaasas ainult seda, mida vajad, võid liikuda väga-väga kiiresti, üllatada vaenlasi ja võita. Kui jõudsid poolele teele sihtkohta, tuli otsustada. Kui tegite otsuse edasi liikuda, olite kõik mängus. Võitsite suurelt või kaotasite suurelt.“
Samal ajal ülikiire kasvuga peab ettevõte suutma ilma probleemideta teenindada olemasolevat ülemaailmset turgu – välkkiire kasv ja „sunnitud“ uuendus käivad tihti käsikäes. Sellised ettevõtted loovad alati palju tulevikutöökohti, sest nad on sunnitud oma protsesse pidevalt täiendama, näiteks tehisintellektiga. Eestis on välkkasvu faasis Bolt, Veriff, Sceleton ning oma ambitsioonilt ka Enefit Green.
Et ärid toimiksid riikide vahel, lisab see ahelasse transpordi-, kaubandus-, makse- ja teabevoogude võrgustikke. Kes tahab olla rahvusvaheliselt konkurentsis, peab kõiki neid võimalikult hästi ära kasutama; seega pole „Välkkasv“ üksnes tehnoloogiasektorile oluline raamat: see katab tegevusvaldkondi laiemalt ja kombinatsioonis.
Nagu Hoffman ütleb: „Kasutage tehisintellekti masinõpet ja tsüklid muutuvad veelgi kiiremaks.“
Kiirus vs. potentsiaalne katastroof
Välkkasv on alati juhtimislikult ebatõhus ning põletab eelduslikult läbi palju kapitali. Ükssarvikud ei raporteeri asjata sadade miljonite eurode kaasamist – see on nende ainus võimalus kasvu kindlustada. Üks terav näide raamatust: Bolti konkurendi Uberi juhid küsisid äsja palgatud insenerilt: „Kes on kolm parimat inseneri, kellega oled oma eelmisel töökohal koos töötanud?“ Seejärel saadeti neile kolmele tööpakkumised ilma vestluse ja taustakontrollita. Ühe laupäevaga palgati 100 arendajat. Missugune klassikaline ettevõte oleks selleks valmis? Aga kui teil pole teist valikut?
Hoffman ja Yeh väidavad, et tänapäeva maailmas on oluline „saavutada uskumatu kiirusega tohutu ulatus“, haarata turg enne, kui seda teevad konkurendid. Nende määratluse kohaselt seab välksõda „tõhususe ees kiiruse prioriteediks“ ning riskib „potentsiaalis katastroofilise lüüasaamisega, et maksimeerida kiirust ja üllatust“.
Välkkasvu teooria järgi jääb tippu tõenäoliselt ettevõte, kes saavutab esimesena mastaabiefekti. Seejuures ei pruugi ettevõtte juhid teada, kuidas nad pikemas perspektiivis raha teenivad.
Sellest eeldusest on saanud Silicon Valley doktriin. Kas see on ka õige? Kui Uber ega Airbnb poleks kaasanud sadu miljardeid dollareid, et oma kasvu toetada, kas ka sellisel juhul olnuksid välkkasvu tehnikad võimalikud? Kriitikud kahtlevad. Nende meelest ei ole välkkasv edu retsept, vaid pigem ellujäämise eeldus, mis maskeerub strateegiaks. Et saada selgust, lugege ise „Välkkasvu“.