
Ülim vastutus
Autor: Jocko Willink ja Leif Babin
Ilmumisaeg: 14.01.2020
Kirjastus: Äripäev
Lehekülgi: 296
New York Timesi bestseller.
Raamatu „Ülim vastutus“ autorid Jocko Willink ja Leif Babin on endised SEALi* ohvitserid. Nad teenisid koos Iraagis, Ar-Ramādīs, kus kogesid omal nahal, kuidas sõda neid proovile paneb ja alandlikkust õpetab. Nad teavad, mis tunne on ebaõnnestuda ja kaotada ning kui ohtlik on loorberitele puhkama jääda. Kuid see raamat ei räägi siiski kahe sangari sõjaseiklustest, vaid otse lahinguväljal ristsed saanud juhtimisvõtetest, mida ärimaailma praktikasse üle tuua.
Iraagi ja Afganistani sõdade ajal vahetus Ameerika relvajõudude veri – esile astusid uue põlvkonna juhid, kes said liidriteks tulisel eesliinil, mitte turvalises klassiruumis. Juhtimisteooriaid katsetati karmides lahingutes, kus hüpoteesid läbisid tõelise tuleproovi.
Willink ja Babin on oma sõjaväekarjääri jooksul teeninud koos paljude suurepäraste juhtidega. Valmidus võtta täielikku vastutust on joon, mis neid kõiki ühendab. Mitte üksnes asjade eest, mis on nende kohus, vaid kõige sellegi eest, mis nende missiooni puudutab. Juhil peab olema usku oma ülesandesse ning vankumatut visadust, et see saavutada. Eriti siis, kui vastu vaatavad kõhklevad silmapaarid. Sellised juhid ei püüa süüd kellegi teise kaela veeretada ega end välja vabandada. Vastupidi, kõik suhted ja ressursid pannakse mängu selle nimel, et töö saaks tehtud. Missioon ja sõdurid on neile tähtsamad kui omaenese ego. Just sellised juhid juhivad päriselt.
Kuidas see „päris“ juhtimine käib, seda aitabki raamat mõista. Kaasahaarav narratiiv ühes jõuliste juhiste ning praktiliste näpunäidetega on paljud liidrid taas sadulasse aidanud. Kuid mitte ainult, raamat on teinud imesid ka abielupaaridega, kel suhted lootusetult sassis. Sest kui lõpetada vabanduste otsimine ja teiste süüdistamine ning võtta oma elu eest vastutus, on inimene sunnitud lõpuks ometi oma probleemidele lahendusi otsima.
* USA mereväe eriüksus, mille nimi moodustub sõnadest SEa (meri), Air (õhk) ja Land (maa).
Hind klubis: 30.50 € Hind poes: 38.50 €
Ülim vastutus
Ramadi kaart 6 Saateks 11 Eessõna 17 Sissejuhatus 27 I OSA: SISEMISE SÕJA VÕITMINE- peatükk: Ülim vastutus 43
- peatükk: Pole halbu meeskondi,
- peatükk: Usk 85
- peatükk: Talitsege oma ego 105
- peatükk: Kata ja liigu 125
- peatükk: Lihtsus 141
- peatükk: Prioriteetidest ja elluviimisest 159
- peatükk: Hajutatud juhtimine 175
- peatükk: Plaan 197
- peatükk: Käsuliinis üles-alla liikumine 219
- peatükk: Otsusekindlus keset ebamäärasust 239
- peatükk: Distsipliin tähendab vabadust – juhtimise vastuolu 255
Ülim vastutus
Hannes Perk
K-Komando juht
Raamat „Ülim vastutus“ on erakordselt kasulik lugemine igale juhile. See aitab eri juhtimistasandeid mõista ning loob arusaama, kuivõrd mitmetahulised on nende ees seisvad lähteküsimused, otsused ja mõttemallid.
Olgem aga hoiatatud! Seda raamatut ei ole võimalik rakendada enne, kuniks lugeja pole aru saanud esimesest, vastutusest rääkivast peatükist. Ka neljandat peatükki „Talitsege oma ego“ tuleb lõpuni mõista, et seda tarkust juhi töövahendina kasutada.
Rohkem kui 10 aastat tagasi olin töövanem ühel operatsioonil Tallinna lähedal. Ülesanne oli tabada narkodiiler koos ainega, mille ta pidi võtma metsast, peidikust. Sellistele operatsioonidele iseloomulikult on kogu protsess väga muutuv ning dünaamiline. Harva, kui asjad toimuvad stsenaariumi „nagu tavaliselt“ alusel.
Lõpuks saime kinnituse, et aine on kahtlustatava autos. Ma ütlesin eetrisse „Võtame“, mispeale üritas minust eespool olev masin peatada vastu liikuvat kahtlustatava autot. Loomulikult läks asi lappama ning kahtlustatav sai põgenema. Saime küll tema autole kiirelt järele, aga tal õnnestus siiski metsa pageda.
Rahune maha, vaata ringi, langeta otsus
Organiseerisime end kiiresti otsinguks, liikusime metsa, minuga eesotsas, kuid kahtlustatavat tabada ei õnnestunud. Hiljem selgus, et ta oli kukkunud kraavi ja roninud truupi ning me lihtsalt jooksime temast üle.
Et sellistes oludes edu saavutada, on vaja standardprotseduure: kuidas toimub õige olukorra tuvastamine, rünnaku loa saamine, rünnaku initsieerimine ning kinnipidamisprotseduuride teostamine. Need kõik olid meil olemas. Mis läks valesti?
Enne käsklust „Võtame“ oleksin pidanud ütlema „Alustame võtuga“, mis tähendab autode koondumist ning rünnaku positsioonile liikumist, ning alles seejärel lausuma „Võtame“. Liikusin esimeste seas kahtlustatava järele metsa ja jäin sinna väga kauaks. Tegelikult oleksin pidanud maha rahunema, ringi vaatama ning seejärel otsuseid langetama. Just nii, nagu seda kirjeldavad USA mereväe eriüksuse ohvitserid Jocko Willink ja Leif Babin juhtimisraamatus „Ülim vastutus“.
Tugevate privileeg
Mind sõna otseses mõttes piinas see operatsioon pea nädala. Analüüsisin pingsalt, mis läks viltu. Magada ei saanud ja ego oli surve all. Kuniks lõpuks tunnistasin: MINA EKSISIN, mitte keegi muu! Ja see oli omal moel vabastav ning julgustav. Julgus öelda iseendale, et mina vastutan, ja nii ongi!
Midagi jäeti selles raamatus siiski ka ütlemata ja see on üksteisest lugupidamine, austus. Seda ilmselt meelega, sest see jookseb katkematu niidina läbi absoluutselt kõigest, millest raamat räägib. Võime teistest lugu pidada, teisi austada – see on tugevate privileeg!