Raimo Ülavere
koolitaja ja coach

Oleme harjunud juhtimisraamatust otsima imelisi lugusid, põnevaid mudeleid ja põhimõtteid. Salamahti loodame kohata midagi seninägematut, mis aitaks igapäevases rapsimises justkui imeväel korda luua.

Ainult et … enamasti jätavad need imemudelid ja juhikuvandid meid poolele teele, sest argielu ei kipu mahtuma ühegi kindla raami sisse. Nii avastamegi, et üleelusuurustena kujutletavad juhid on üksnes raamatuis lõputult efektiivsed ja tulemuslikud.

Raamat „Triljoni dollari coach“ paistab tavapäraste juhtimisraamatute seast selgelt silma. See räägib juhtide, meeskondade, sportlaste coach’ist Bill Campbellist. Õigemini rohkem sellest, mida ta arvas ning jutlustas juhtimisest ja juhi tööst. Ja sellest, kuidas tema coach’itavad  Apple’i, Google’i, eBay, Twitteri, Facebooki, Columbia ja Stanfordi ülikooli jt juhid neid jutte päriselus rakendasid. Raamat on terve mõistusega, tulemusliku juhi käsiraamat. Mõned Campbelli põhimõtted selle kinnituseks.

• Juhi edukust näitab võimekus protsesse suurepäraselt juhtida. Juhtimise eesmärk on parem tulemus, mis on omakorda hea või halva juhtimise otsene tagajärg. See on üks olulisemaid asju, millest juhtimise puhul mööda vaadatakse. Juht on palgatud põhjusel, et enamasti teeb juhiga meeskond paremaid tulemusi. Seega, enne kui rääkida eestvedamisest, visioonist, inimeste kuulamisest ja muust, kas sinu juhtimisprotsessid, rutiinid ja fookused on korras?
• Koosolekud on juhtimise võtmekohaks. Juhi üks peamisi eesmärke on iseend ja oma inimesi nendeks hästi ette valmistada. Juhi pidev töö on järjekindlalt katsetada ja proovida mõista, kas inimesed on teadlikud samadest asjadest kui tema. Ja veel – alusta koosolekuid teiste märkamisest. Google’i juht Eric Schmidt uuris alati alustuseks, kes kus reisil käis ja mida nägi. Ka regulaarsed üks ühele vestlused on vältimatuks ja hädavajalikuks juhtimistööriistaks.
• Juhi asi on korraldada otsustusprotsess niimoodi, et kõik variandid saaksid lauale ja ära kuulatud ning parim lahendus valitud. Juht peab tegema otsuse, vajaduse korral minnes selleks oma meeskonnaga vastuollu. Ja ütlema otse, kui keegi on jamaga hakkama saanud. Hea juht annab ka nõu ning käsib midagi teha – eesmärk on suunata inimest katsetama, ületama piire, mida ta vabatahtlikult ei teeks.
• Meeskond on kõige tähtsam. Kui on vaja valida inimese ja meeskonna vahel, tuleb valida viimane. Probleemi korral on esimene küsimus: kas meil on selle lahendamiseks õige meeskond? Ja alles siis tuleb lauale lahenduse otsimine. Meeskonna liikmete vahelised suhted on olulisemad kui liikme ja ülemuse omad, kusjuures juht peaks tegelema just liikmetevaheliste suhete hoidmise ja arendamisega, pannes neid näiteks koos projekte vedama.

Juhtimisest võib rääkida mitut moodi. Mina eelistan neid jutte, mis räägivad sellest lihtsalt ja selgelt. Kohe nii, et arusaamisele lisaks on võimalik seda ka päriselt ette kujutada ning teha. Siis kipub ka tulemus parem olema.