Tauri Tallermaa, mälutreener ja koolitaja

Albert Gray on öelnud, et edukatel inimestel on saanud harjumuseks nende asjade tegemine, mida ebaõnnestujatel ei meeldi teha. Nii jõudis Edison lambipirnini, Lincoln presidendiks, Jordan korvpallimeistriks. Õppimine on katsetamine, kannatamine ja avastamine.

Kuulsin kunagi kannatamise kohta ütlust, et reeglina ütleme liiga vara „ei“. Me anname liiga vara alla, teadmata, kas veel üks katse viinuks meid sihile. Tihti proovime probleemile lahendust leida ja kui kohe ei saa hakkama, loobume. Teinekord katsetame pikemalt, kuid lõpuks lööme ikka käega. Vähesed katsetavad ja katsetavad ja katsetavad, kuniks jõuavad uue avastuseni.

Jo Boaler kirjeldab raamatus „Piirideta mõistus“ õppimisega seotud müüte, neid teaduslikult kummutades. Ta on Standfordi ülikooli professor, kes on pühendanud oma teadustöö õppimise lihtsustamisele. Boaler on avastanud uusi ja põnevaid viise matemaatika õppeks ning ta jagab neid lahkelt ka raamatus.

Mõte on selles, et kui saad matemaatikaga sõbraks, aitab see ka kõige muu õppimist kergemaks teha. Mulle kui mälutreenerile sümpatiseerisid tema õpetused eriti, sest need kinnitasid minu arusaamu, kuidas aju ja mälu paremini kasutada.

Raamatu üks intrigeerivamaid teemasid käsitleb andekust ja tarkust. Kas need on pigem eeliseks või needuseks? Aju jaoks on iga pingutus kasulikum kui lihtsalt kiire mõistmine. Ühel hetkel seisavad nn targad lapsed tihti silmitsi probleemidega, millega on keeruline üksi toime tulla, ja see võib hakata pärssima nende aju arengut. Pikas perspektiivis on vaev, pingutus ja eksimine hädavajalikud, et mõistust tugevdada.

Töövahendid, mis aitavad elus hakkama saada

Meil tuleks leppida ja mõistlikult ära kasutada arusaama, et meie aju pole täna see, mis oli eile, ning et me oleme terve elu võimelised õppima ja arenema.

Jo kirjutab, et „sellest raamatust saate teada, kui tähtsad on positiivsed uskumused iseenda kohta ja kuidas neid kujundada“. Just õpetajate ja lastevanemate roll on siin ülisuur – nende kujundatud suhtumine varases lapsepõlves saadab inimest terve tema elu. Mitte et hiljem poleks võimalik end parandada ja suhtumist muuta, lihtsalt vanemas eas on seda palju vaevalisem teha.

Kogenud täiskasvanutena peame andma lastele kaasa võimalikult palju töövahendid, mis aitavad elus kenasti hakkama saada.