Oma nahk mängus

Autor: Nassim Nicholas Taleb

Ilmumisaeg: 20.04.2019

Kirjastus: Äripäev

New York Timesi bestseller nr 1.

Nassim Nicholas Taleb sai väga kuulsaks ühe oma varasema raamatuga „Must luik“, mida seni eesti keeles avaldatud pole. Oma julges uues teoses paneb ta proovile paljud meie kauaaegsed arusaamad, mis on seni kehtinud riski ja preemia, poliitika ja religiooni ning finantsmaailma ja isikliku vastutuse kohta.

Vaata näidislehekülgi ›

Hind klubis: 30.50 € Hind poes: 38.50 €

Oma nahk mängus

1. RAAMAT: SISSEJUHATUS 17 Oma naha mängupaneku vähem ilmsed aspektid 21 Proloog. 1. osa 25 Peksasaanud Antaios 25 Liibüa pärast Antaiost 26 Ludis de alieno corio 29 Veel leidub väepealikke 31 Bob Rubini ärimudel 32 Süsteemid õpivad väljapraakimise kaudu 34 Proloog. 2. osa 39 Sümmeetria lühiülevaade 39 I. Hammurabist Kantini 39 II. Kantist Paksu Tonyni 47 III. Modernism 54 IV. Hing mängus 62 Proloog. 3. osa 73 “Incerto” küljekondid 73 Tee 74 Täiustatud detektor 76 Raamatuarvustajad 77 Raamatu ülesehitus 79 Lisa: Asümmeetriad elus ja mitmesugustes nähtustes 82 2. RAAMAT ESIMENE PILK AGENDIPROBLEEMILE 85 1. peatükk 87 Miks peab igaüks ise oma kilpkonni sööma: võrdsus määramatuses 87 Klient sünnib iga päev 88 Vilja hind Rhodosel 91 Võrdsus määramatuses 93 Rav Safra ja šveitslased 95 Liikmed ja mitteliikmed 97 Kas te asute diagonaalil? 102 Kõik (otseses tähenduses) on samas paadis 103 Aktsianimekirjast rääkimine 105 Põgus visiit arstikabinetti 106 3. RAAMAT SUURIM ASÜMMEETRIA 111 2. peatükk 113 Kõige sallimatum võidab: kangekaelse vähemuse võim 113 Kriminaalid, kellel on maapähkliallergia 115 Renormeerimisrühm 121 Veto 124 Lingua franca 125 Geenid versus keeled 127 Religioonide ühesuunaline tänav 128 Uuesti detsentraliseerida 132 Vooruste teistele pealesurumine 132 Vähemuse võimu stabiilsus, tõenäosuslik argument 134 Popperi-Gödeli paradoks 136 Turgude ja teaduse lugupidamatus 137 Unus sed leo: üks, aga see-eest lõvi 139 Kokkuvõte ja järgmiseks 140 3. raamatu lisa Veel midagi ootamatut kollektiivist 141 Null-arukusega turud 144 4. RAAMAT HUNDID KOERTE SEAS 147 3. peatükk 149 Kuidas seaduslikult teist inimest pidada 149 Piloodi pidamine 151 Ettevõtte raudvarast ettevõtte töötajani 154 Coase’i firmateooria 156 Komplekssus 157 Kummaline orjade pidamise vorm 158 Vabadus pole kunagi tasuta 159 Hundid koerte seas 160 Vastumeelsus kaotuse ees 163 Oodates Konstantinoopolit 164 Ärge kõigutage Bürokratistani 166 Järgmiseks 168 4. peatükk 169 Teiste nahk teie mängus 169 Kodulaen ja kaks kassi 169 Peidetud nõrkade kohtade leidmine 172 Kuidas panna mängu enesetaputerroriste nahk 175 Järgmiseks 178 5. RAAMAT ELUSOLEMINE TÄHENDAB RISKIMIST 179 5. peatükk 181 Elu simulaatoris 181 Jeesus oli riskija 182 Pascali kihlvedu 183 Maatriks 184 The Donald 185 Järgmiseks 186 6. peatükk 187 Intellektuaal, ent loll 187 Kust leida kookospähklit 188 Teadus ja stsientism 188 Intellektuaal, ent väikekodanlane 190 Pole kunagi koos venelastega purju joonud 192 Kokkuvõtteks 193 Postscriptum 193 7. peatükk 195 Ebavõrdsus ning oma nahk mängus 195 Ebavõrdsus versus ebavõrdsus 195 Staatika ja dünaamika 198 Pikettism ja mandariinide klassi mäss 202 Kingsepp kadestab kingseppa 205 Ebavõrdsus, rikkus ja vertikaalne sotsialiseerumine 207 Empaatia ja inimesearmastus 208 Andmed, andmerämps 208 Riigiteenistuse eetika 210 Järgmiseks 212 8. peatükk 213 Ekspert nimega Lindy 213 Kes on “tõeline” ekspert? 215 Lindy enda Lindy 217 Kas me vajame hindajat? 218 Kuningannaga teed joomas 219 Institutsioonid 220 Oma huvide vastu 222 Veel kord hing mängus 223 Teadus on Lindy-aldis 224 Empiiriline või teoreetiline? 226 Vanaema teadlaste vastu 226 Lühiülevaade vanavanemate tarkusest 228 6. RAAMAT LÄHEMALT AGENDIPROBLEEMIST 231 9. peatükk 233 Kirurgid ei tohiks välja näha kirurgidena 233 Ametile vastav väljanägemine 233 Rohelise puidu narrus 236 Hästirõivastatud äriplaan 238 Halloweeni piiskop 239 Gordioni sõlm 241 Elu üleintellektualiseerimine 241 Veel üks sekkumisäri 243 Kuld ja riis 244 Kompensatsioon 246 Haridus kui luksuskaup 246 Pläma äratundmise heuristik 247 Tõelised jõusaalid pole jõusaali moodi 248 Järgmiseks 249 10. peatükk 251 Mürgitatakse vaid rikkaid: teiste eelistused 251 Venenum in auro bibitur 252 Suured leinamajad 253 Vestlus 255 Progressi mittelineaarsus 255 Järgmiseks 256 11. peatükk 257 Facta non verba (Teod, mitte sõnad) 257 Ettepanek, millest on väga raske keelduda 258 Assassiinid 259 Tapmine kui turundus 261 Mõrv kui demokraatia 262 Kaamera paneb naha mängu 263 12. peatükk 267 Faktid on tõde, uudised on vale 267 Kuidas mitte nõustuda iseenesega 267 Info ei armasta kellelegi kuulumist 269 Mittenõustumiseetika 271 Järgmiseks 273 13. peatükk 275 Vooruse kaubastamine 275 Avalik ja isiklik 277 Voorusega kauplejad 278 Olla või näida? 280 Simoonia 280 Vooruse eesmärk on teised inimesed ja kollektiiv 282 Ebapopulaarne voorus 282 14. peatükk 285 Rahu, mitte tint ega veri 285 Marss Saturni vastu 287 Kus on lõvid? 288 Ajalugu intensiivravi palatist nähtuna 289 Järgmiseks 294 7. RAAMAT 295 RELIGIOON, USK JA OMA NAHK MÄNGUS 295 15. peatükk 297 Religioonist rääkides ei teata, millest räägitakse 297 Usk versus usk 301 Libertarism ja kirikuta religioonid 302 Järgmiseks 303 16. peatükk 305 Pole olemas jumalakummardamist ilma oma nahka mängu panemata 305 Jumalaile ei meeldi odavad signaalid 306 Tõendid 310 17. peatükk 311 Kas paavst on ateist? 311 Religioossus sõnades 314 8. RAAMAT 315 RISK JA RATSIONAALSUS 315 18. peatükk 317 Kuidas olla ratsionaalne ratsionaalsuse suhtes 317 Silmapetted 318 Ergoodilisus eelkõige 319 Simonist Gigerenzerini 321 Eelistuste avaldumine 322 Mis on religiooni otstarve? 323 Jutt ja tühjad sõnad 326 Mida ütleb Lindy? 326 Mittedekoratiivne dekoratiivses 327 19. peatükk 331 Riskimise loogika 331 Ergoodilisus 335 Korduvad riskid 336 Kes on “teie”? 339 Vaprus ja ettevaatlikkus ei ole vastandid 342 Veel kord ratsionaalsusest 343 Armasta mõningat riski 344 Naiivne empirism 344 Kokkuvõte 347 EPILOOG 349 Mida ütles mulle Lindy 349

Oma nahk mängus

Alar Tamming
AS Tavid

Nassim Taleb on praegusel hullumeelsel ajastul üks väheseid, kes on säilitanud terve mõistuse ega arva, et miski on õige sellepärast, et seda on öelnud mõni autoriteet. Eriti hull on lugu majandusteadusega.

On öeldud, et majandusteadus on ainuke teadus, kus sa võid maailmakuulsaks, ilma et sul oleks kordagi õigus. Nassim ütleb selle kohta lihtsalt – ära ütle, mis sa arvad majanduses juhtuvat, ütle, mis aktsiaid sa omad ja kuhu su vara on paigutatud. Ta nimetab seda tõeliseks vastutuseks oma sõnade eest ja „oma naha mängu panemiseks“.

Kahjuks on maailm sellest lihtsast printsiibist, mida võib nimetada mitmeti – „otsusega kaasnevaks vastutuseks“; põhimõtteks, et „kohtle endast nõrgemaid nii, nagu sooviksid, et tugevamad sind kohtleksid“; „tee teistele seda, mida sa soovid, et sulle tehtaks“; „kohtle oma lapsi nii, nagu Sa oleksid soovinud, et Su vanemad sind oleksid kohelnud või et „kõik peaks olema tasakaalus“ – järjest rohkem ja rohkem eemaldunud.

Taleb nimetab seda sümmeetria printsiibi eiramiseks ja näitab, et see on praeguste järjest suurenevate segaduste üks aluseid. Inimkond on selle teemaga kokku puutunud tuhandeid aastaid. Juba Hammurabi seadustes oli kirjas, et „kui ehitusmeister ehitab kellegi maja ja see kokku kukub ning surmab maja omaniku, siis surmatakse ka ehitusmeister“.

Tänapäeval ei peaks vastutus olema nii äärmuslik ja surmaga lõppema, kuid ei ole ka kuulda olnud juhtumistest, kus arhitekt oma ebaõnnestunud projekti eest saadud tasu tagasi maksaks. Vastastikuse ja sümmeetria all mõtleb ta mitte kasumi jagamist, vaid osalemist just kahjumi kandmises. Ja siin on asjad ikka väga paigast ära.

Pangad saavad osa kõikide äride kasumitest, kuid kliendi kahjumi korral ei ole neil sellega midagi pistmist; advokaadi töötasu on garanteeritud, hoolimata kohtuprotsessi tulemusest, fondijuhid kasseerivad iga-aastased teenustasud, hoolimata sellest, kas fond üldse midagi tootis, bürokraat võib otsustada mida iganes ja süsteem kaitseb teda oma otsuse tulemustega silmitsi seismast. Täielik asümmeetria. Kuid teatavasti ei tunne ükski lumehelves end laviinis süüdi.

Hoolimata raamatu geniaalsusest, selgusest ning tarkusest ei ole siiski oodata, et need, kes sellest raamatust õppida võiksid, seda teeksid. Vigases süsteemis toimuvad muutused alles siis, kui süsteem on jõudnud oma äärmusliku piirini. Kui isegi mõni pensionifondijuht mõistab, et õiglane oleks see, et tema saaks oma teenustasu alles kümnete aastate pärast, siis kui inimene on oma säästud koos kasumiga tagasi saanud, ehk on valmis osalema nii kasumis kui ka kahjumis, siis oma töökoha säilitamise huvides on tal targem oma teadmine endale hoida ja tegutseda selle nimel, et mitte anda inimestele õigust otsustada ise oma pensionisammaste üle.

Tegelikult oleks ju asi lihtne – ainult inimene saab otsustada, kas ta kogub pensioniks või mitte. Ja kui ta ei kogu, siis vastutab ta ainult ise. Riigipoolne näiline hoolimine inimestest kohustuslike pensionisammaste abil on tegelikkuses raha ümberjagamise mehhanism, sest praegune, järjest rohkemal võlal põhinev rahasüsteem hakkab jõudma oma piirideni ning oodata on vapustusi, kus hävib enneolematus koguses virtuaalrikkusi. Kui see toimunud, laiutatakse taas lihtsalt käsi ning öeldakse, et me ei osanud seda ette näha. Oma nahaga vastutamisest või omandatud teenustasude tagastamisest inimestele pole jälgegi. Ainult üks pool võidab.

Minu jaoks on see raamat, mis kirjeldab elu nii, nagu see päriselt on, mitte nii, nagu teoreetiliselt olema peaks. Lisaks on autoril vabadus oma mõtteid väljendada, ilma et ta riskiks tasuva töökoha kaotuse või kolleegide kõõrdpilkude ja hukkamõistuga.

Praeguses järjest suuremat poliitilist korrektsust taotlevas maailmas, on see värske sõõm hapnikurikast õhku veel üks viimaseid katseid näidata, mis päriselt toimub. Kuid kollaps on ilmselt paratamatu ja ka see raamat kantakse ilmselt kümnekonna aasta pärast tuleriidale viidavate raamatute nimekirja.

Madis Müller
Eesti Panga asepresident

Ettepanek kirjutada arvutus Nassim Talebi viimasele raamatule „Oma nahk mängus“ oli mulle intrigeeriv, kuna Taleb ei ole ei selles ega oma varasemates raamatutes varjanud põlgust pankurite ja ametnike vastu. See veel ei tähenda, et mitmed tema mõtted mulle meeldida ei võiks.

Talebi silmis väärika arvustaja leidmine tema raamatule ei olegi väga lihtne, sest samasuguse põlgusega suhtub ta ka enamikesse ajakirjanikesse ja akadeemikutesse, erinevatesse nn arvamusliidritesse ja muidugi ka raamatuarvustuste kirjutajatesse. Nii et veel ka seda viimast arvestades ei oleks minul pärast selle teksti ilmumist Talebi ees seistes ilmselt järel enam kübekestki autoriteeti. Eks ma pean sellega leppima.

Nassim Talebi tuntus kirjanikuna sai alguse tema varasematest raamatutest, mis keskendusid inimeste suutmatusele adekvaatselt hinnata erinevate sündmuste tõenäosust. See on Talebi hinnangul eriti ohtlik ja samaaegselt tavapärane paljude akadeemiliselt kõrgesti haritud ekspertide puhul, kelle poolt eksliku loogika kasutamine võib ühiskonnale kalliks maksma minna. Nii näiteks kasutavad Talebi arvates pankade riskijuhid sageli vildakaid matemaatilisi mudeleid, mis alahindavad kõige negatiivsemate võimalike sündmuste tõenäosust. Tulemuseks on otsused, millega kaasnevad liigkõrged riskid ja võimalikud probleemid kas konkreetsele ettevõttele või ühiskonnale laiemalt.

Talebile tuleb selles mõttes au anda, et ta mitte ei targuta niisama (mis olekski tema silmis ilmselt tõeline patt), vaid on oma loogikat rakendanud ka isikliku rahakoti peal ja sel moel tuletisinstrumentidega kaupleja ja investorina ka enda jõukusele aluse pannud. Finantsmaailmas riskide valest hindamisest rääkiva raamatu ilmumise ajastus 2007. a vahetult enne kriisi puhkemist oli seejuures täiuslik. Talebi isiklikku edu investorina tuleks käsitleda vaid kui vabandavat asjaolu tema jõulisele ja enesekindlale väljendusviisile, sest tema raamatuid ei saa käsitleda otseselt investeerimisalase kirjandusena.

„Oma nahk mängus“ võtab pealkirjana ka kokku põhiteesi, mida Taleb oma raamatus eri tahkudelt avab. Selle kohaselt peaksime suhtuma sügava umbusuga olulisi otsuseid langetavatesse või teistele erinevaid soovitusi jagavatesse inimestesse, kes ei tunne otseselt oma nahal enda tegevuse võimalikke negatiivseid tagajärgi. Siia kategooriasse kuuluvad kindlasti pankurid, poliitikud, suurettevõtete juhid, enamik ametnikke jne. Nii saab üks pankur võtta liiga suuri riske, mille realiseerumisel kannatavad temast endast enam kliendid, panga omanikud või ühiskond laiemalt. Poliitikud saavad langetada kaugeleulatuvate tagajärgedega läbimõtlemata otsuseid, millel võib neile endile olla lühiajaliselt lausa positiivne mõju. Ajakirjanikel ja kõikvõimalikel kommentaatoritel on privileeg jagada avalikkusele või ka riigijuhtidele ohtlike soovitusi, mille tagajärgede eest nad kuidagi ei vastuta. Hoopis otsesemalt on nahk turul ettevõtjatel, kes oma vigasid vahetult rahaliselt tajuvad. Või pagaril, kelle käest kliendid ei ostaks maitsetut leiba enam kui korra. Selle kõige paikapidavuses tuleb põhimõtteliselt Talebiga nõustuda. Rohkem peaksime tähelepanu pöörama mitte inimeste sõnadele, vaid tegudele ja sellele, kui paljuga nad teiste nimel otsustades või soovitusi jagades isiklikult riskivad.

Talebi võlu seisneb minu jaoks muu hulgas tema näidete väljendusrikkuses ja kires, mida lugeja tema tekstist vältimatult tajub. Teda oleks raske ette kujutada kamina ääres oma mõtteid rahulikult selgitamas.

Mind on Talebi raamatud pannud veidi teistmoodi mõtlema, isegi kui tema kirjeldatud probleemidele häid lahendusi sageli ei ole. Ju ei saa me ilma selleta, et keegi täidaks ka neid Talebi silmis põlastusväärseid riigi- või suurfirma juhtide, pankurite, professorite ja ajakirjanike ameteid. See raamat võiks meid aga suunata ettevaatlikkusele nii neid rolle täites kui ka hinnates teiste arvamusi ja otsuseid, mille tagajärjel sündivat kahju ei pruugita oma rolli tõttu vahetult enda nahal tunda. Nii olen ma keskpankurina ettevaatlik ettevõtjatele konkreetsete soovituste andmisel ja eelistan piirduda majanduse suundumustest ja riskidest enda nägemuse kirjeldamisega. Me saame keskpangana küll rääkida majanduse üldisest vajadusest investeeringute järele, kuid mitte soovitada konkreetsel ettevõtjal oma investeeringuid suurendada, sest võimalik kahju ekslikuks osutunud otsusest jääb üksnes ettevõtjate kanda. Julgemini saab keskpank anda majanduspoliitilisi soovitusi poliitikutele, kes on samaväärselt oma otsuste tagajärgedest eraldatud, kuid võiksid kasu saada võimalikult täielikust ja sõltumatust infost enne otsuste langetamist. Erilise skepsisega peaksime suhtuma poliitikakujundajate näiliselt lihtsatesse lahendustesse, mis riigikorralduses või majanduses ilma põhjaliku analüüsita ja muudatustest mõjutatute seisukohti kaalumata midagi kiiresti paremaks teha lubavad. Rõhutab ka Taleb, et esmane kriteerium peab sellises olukorras olema meditsiinist tuntud põhimõte „eelkõige mitte teha kahju“.

Värskemate paralleelidena Eesti majanduspoliitilisest debatist meenuvad siinkohal ideed riigi poolt odavalt laenu võttes Eesti „valmis ehitamisest“, mõtted riikliku panga loomisest ning lihtsad ja jõulised lahendused pensionisüsteemi muutmiseks.

Talebi raamatust on kasu, kui selle tulemusel jääb vähem inimesi uskuma imeliste investeerimisvõimaluste pakkujaid, kes riskivad suurelt üksnes oma klientide ja mitte enda rahaga. Või kui senisest väiksem tähelepanu ja edu saadab poliitikakujundajad ja arvamusliidreid, kelle pakutavad lihtsad, kuid pealiskaudsed lahendused võivad osutuda meile lõpuks väga kalliks. Kuigi kasu on sellest juba ka lihtsalt hea meelelahutusliku, kuid siiski mõtlemapaneva tekstina neile, kellele Talebi kirjutamise stiil sobib.

 

Ivar Mägi
kaupleja

Nassim Nicholas Talebi teos “Oma nahk mängus” on viies raamat autori 25 aastat tagasi alanud uurimusest üldpealkirjaga “Incerto”. Akadeemilises karjääris läbipaistmatust, õnnelikku juhust, tõenäosust, riske ja süsteemseid riske uuriv õppejõud on värskes raamatus keskendunud kaasaja inimeste elu mõjutavale ühele suurimale (varjatud) probleemile: otsuseid teevad, poliitikat kujundavad ja riske haldavad inimesed, kellel pole ei eetikat, moraali ega sisulist sügavat arusaamist protsessist. Kuna riskide mõjud on renti jahtivad kiskjad suutnud elegantse viipega lükata ülejäänud ühiskonna kanda, samal ajal kui hüved on võetud endale, pole mõtet loota ka protsesside isekorrigeerumisele.

Autor selgitab kõigile arusaadavas keeles ära toimeahela, miks väga väikesed grupid ühiskonnas (GMO-, LGBT-, religiooni-, terrorismi-, koššertoidu- jne vastased või pooldajad) mõjutavad kogu ühiskonna elukorraldust fundamentaalselt, kuigi tavaloogika eeldaks, et väikestel gruppidel on ka väike mõju ühiskonnale. Lihtsas keeles selgitatuna on põhjus tänapäeva ajastule iseloomulik laialdaselt levinud süsteemne, mentaalne ja aineline korruptsioon. Agentide käitumise uurimise keeles öelduna – agentuurikonfliktis, kus üksikisik (agent) ei tegutse printsipaali huvides. “Neil” pole oma nahk mängus! Otsuste tegijad pole enam käsitöölised keskajal, nad ei pane oma hinge töö tulemusse ja au määrdumine ei sisalda endas enam vahetu negatiivse mõjuga heidutust.

Raamatu praktiline väärtus suveräänsust ja hälveteta tegevusruumi hindavale agendile seisneb selles, et lisaks korrumpeerunud huvide algpõhjusele (“Miks?”), selgitab Taleb algoritmina ära ka täpse mehhanismi, “kuidas?” väikesed grupid ühiskonnaga manipuleerides oma eesmärke ellu viivad.

Sellest, millest Taleb kirjutab, saab aru iga ettevõtja, põllumees, börsikaupleja, isemõtleja, pereema, meremees, arst ja kõik teised isikud, kes peavad ise oma tegude eest vastutama ja kes näevad oma elukutsetöös madala tõenäosusega, kuid väga suure fataalse mõjuga sündmuste pöördumatut mõju. Ei, terava silma ja -keelega endine börsikauplejast akadeemik Taleb pole kindlasti seesama reaalsusest irdunud (vasak)intellektuaal, mis lääne ühiskondades vähkkasvajana ühiskonna ja “akadeemia” on vallutanud. Talebil on oma nahk mängus! Lähtuvalt sellest on Taleb võimeline kirjutama küll kvantitatiivselt kõrge tasemega teadustööd, kuid ta pole kohandunud poliitkorrektse peavoolu “etiketiga”, kandes uhkusega “ekstremisti” silti suurtes kaasaja lääne ühiskonnas toimuvates diskussioonides. 

 

 

Kõik raamatud

Kodukord

1. Äripäeva raamatuklubis ilmub iga kuu (v.a juulis) 1-2 klubiraamatut juhtimise, psühholoogia, müügi, turunduse vms teemal.

2. Kord kuus saadame klubi liikmetele uusi raamatuid tutvustava uudiskirja.

3. Klubi liige saab jooksva kuu klubiraamatud 21% poehinnast odavamalt, peale selle teeme muid sooduspakkumisi.

4. Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta. Kui tellite raamatud kulleriga, on tasu 1,50 eurot.

5. Klubiraamatute eest saab tasuda e-arve püsimaksekorraldusega või arve alusel.

6. Kui soovite kuu klubiraamatutest loobuda, teatage sellest hiljemalt 20. kuupäevaks (juunis ja detsembris 15. kuupäevaks). Loobumiskuupäeva tuletame meelde ka SMS-i teel. Teatamata jätmist peame raamatute tellimiseks.

7. Raamatutest loobumisest saate teatada:
a) klubi kodulehel raamatuklubi.aripaev.ee,
b) telefonil 667 0400 (tööpäeviti kell 9‒17),
c) aadressil [email protected].

8. Klubi liige saab jooksva kuu klubiraamatuid osta ka e-raamatuna, klubihinnaga e-raamatu ostmiseks saadame kuu uudiskirjas lingi ja unikaalse sooduskoodi. E-raamatu ostmine ei tühista paberraamatute tellimust.

9. Kui ostate aasta jooksul vähemalt 6 raamatut, saate lisaks kingituseks valida ühe varem ilmunud klubiraamatu.

10. Raamatuklubist lahkumiseks kirjutage [email protected] või helistage 667 0400 (tööpäeviti kell 9‒17).