Müra

Autor: Daniel Kahneman, Olivier Sibony, Cass R. Sunstein

Ilmumisaeg: 23.01.2023

Kirjastus: Äripäev

Lehekülgi: 480

New York Timesi bestseller.

Kujutage ette, et kaks arsti panevad samale patsiendile erinevad diagnoosid või kaks kohtunikku määravad kohtualusele erinevad karistused. Need on näited otsuste varieeruvusest, mis peaksid olema identsed. Kujutage nüüd ette, et kõnealused arstid ja kohtunikud jõuavad erinevate otsusteni sõltuvalt sellest, kas on hommik või pärastlõuna, esmaspäev või kolmapäev.

Kõikjal, kus on otsused, olgu isiklikud või töised, on ka müra. Lisaks ebaõiglusele loob see märkimisväärset majanduslikku kahju. Näiteks: kui tarkvaraarendajatel paluti eri päevadel hinnata samale ülesandele kuluvat aega, varieerusid tulemused tundides keskmiselt 71 protsenti. Katsed on kinnitanud sedagi, et hinnang töötaja sooritusele sõltub pigem selle andjast kui tulemusest.

Kahneman, Sibony ja Sunstein kinnitavad oma menukis, et müra hulka saab vaid mõne lihtsa abinõuga tuntavalt vähendada ning jõuda seeläbi paremate otsusteni. Nende raamat uurib:

  • Müra ja nihke erinevust, näidates, et organisatsioonid võivad vahel olla lausa šokeerivalt mürased. Väite tõestuseks tutvustavad autorid müraauditi mõtet, mis on loodud selle mõõtmiseks.
  • Inimeste otsustuste olemust, kirjeldades, kuidas mõõta täpsust ja viga. Lisaks selgitatakse juhumüra olemust, mis kipub eriti hoogsalt tekkima grupiaruteludes näiliselt asjassepuutumatute tegurite tõttu (kes kõneleb esimesena jne).
  • Prognoosivaid otsustusi, samuti reeglite, valemite ja algoritmide olulisi eeliseid inimeste ees. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole asi niivõrd reeglite ülimuslikus tarkuses, vaid nende müratuses.
  • Psühholoogia seda osa, mis selgitab müra peamisi põhjuseid. Autorid uurivad, miks jääb müra märkamata ning miks meid ei üllata sündmused ja otsustused, mida polnud võimalik ennustada.
  • Kuidas oma otsustusi parandada ja vigu vältida? Autorid tutvustavad mitut müra vähendamise tehnikat, samuti vahehinnangute reeglistikku ehk võimaluste kaalumise käsitlust, mis sisaldab mitut olulist otsusehügieeni elementi ning mille eesmärk on jõuda usaldusväärsemate ja vähem müraste otsustusteni.
  • Milline on õige müratase? Mõnes valdkonnas ei olegi võimalik müra kõrvaldada, teistes oleks see liiga kulukas, kolmandas kahjustaks müra vähendamine olulisi konkurentsieeliseid.

Daniel Kahneman on Princetoni ülikooli psühholoogia ja avaliku halduse emeriitprofessor ning 2002. aasta Nobeli majanduspreemia laureaat; 2013. aastal sai ta presidendi vabadusmedali teenetemärgi. Ta on New York Timesi menuki „Kiire ja aeglane mõtlemine“ autor.

Olivier Sibony, kelle teadustöid strateegiliste otsuste kvaliteedi parandamisest on kajastanud paljud väljaanded, on Pariisi École des hautes études commerciales strateegiaprofessor ja Oxfordi ülikooli Saidi ärikooli õppejõud. Ta on raamatu „Sa teed kohe kohutava vea!“ autor.

Cass R. Sunstein on Harvardi ülikooli professor, sealse käitumisökonoomika ja avalik-õigusliku poliitika programmi rajaja ja direktor; 2013–2014 oli ta ametis president Obama luure- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ekspertrühmas. Ta on menukite „The World According to Star Wars“ ja „Nügimine“ autor.

 

Eksperdid usuvad tõemeeli teadvat asjade tegelikku olukorda ja elu tegelikkust. Paraku ei peegelda otsustused ega ennustused tegelikkust täielikult – need on kas suurema või väiksema veaga. Teaduse roll on anda inimesele sellest olemuslikust ekslikkusest teadmised ja tunnetus. Parim, mida saame teha, on olla samal ajal nii enesekindlad otsustajad kui ka kahtlejad.

Aleksander Pulver
psühhomeetria enesekindel armastaja ja selle õigsuses enesekindel kahtleja

 

Eksimine on inimlik. Mis aga saab siis, kui ekspertide „süütud“ otsused osutuvad lausa kriminaalselt kahjustavateks? Teadususku autorid pakuvad rohkem mõõtmisi: müraauditeid ja otsustushügieeni. Loota saab ka superekspertide teadvelolekule, sest alateadvuse trikkide, tajuvigade ja -nihete märkamist saab treenida … ning siis on nii teadvus kui ka teadus vaistu teenistuses.

Teadust on – vaistu arendamiseks – väga vaja!

Mare Pork
tead(v)use üle rõõmustaja

Vaata näidislehekülgi ›

Hind klubis: 30.50 € Hind poes: 38.50 €

Müra

Sissejuhatus 13 I osa. Müra leidmine 21 Kuritöö ja mürane karistus 23 Mürane süsteem 33 Ühekordsed otsused 45 II osa. Teie mõistus on mõõteriist 51 Otsustuskohad 65 Vea mõõtmine 67 Müra analüüs 81 Juhumüra 92 Kuidas rühmad müra võimendavad 107 III osa. Müra prognoosivates otsustustes 121 Otsustused ja mudelid 124 Mürata reeglid 137 Objektiivne teadmatus 152 Normaalsusorg 163 IV osa. Kuidas müra sünnib 175 Heuristikud, nihked ja müra 177 Klapitamistoiming 193 Skaalad 204 Mustrid 218 Müra allikad 228 V osa. Otsustuste paremaks tegemine 239 Paremad otsustajad paremate otsustuste nimel 243 Nihke vältimine ja otsusehügieen 255 Info järjestamine kohtuekspertiisis 265 Valik ja koondamine prognoosimises 280 Juhised meditsiinis 295 Sooritushindamiste skaala defineerimine 310 Struktuur töölevõtmisel 324 Vahehinnangute reeglistik 337 VI osa. Optimaalne müra 351 Müra vähendamise hind 356 Väärikus 366 Reeglid või standardid? 377   Ülevaade ja kokkuvõte. Müra tõsiselt võtmine 389 Epiloog. Müratum maailm 407 Lisa A: Kuidas korraldada müraauditit 409 Lisa B: Kontrollnimekiri otsusejälgijale 415 Lisa C: Prognooside korrigeerimine 419 Tänuavaldused 425 Märkused 427

Müra

Mare Pork, Heiti Pakk

 

Juhtimiskoolitajad Mare Pork ja Heiti Pakk mõtisklevad selle üle, miks on meie otsused tihti mürased ning kas sellega on mõistlik leppida. Ainest aruteluks pakkus Daniel Kahnemani, Olivier Sibony ja Cass R. Sunsteini koostööst sündinud raamat „Müra“.

 

Mis on „Müra“ põhisõnum? Ja kas avastasite ka midagi uut?

 

Mare Pork: Põhisõnumiks on see, et arukas on kahelda iseenda ekspertsuses. Ole tähelepanelik, ettevaatlik, pea silmas võimalikku illusoorsust, ja kus vähegi võimalik, kontrolli oma vaistu!  Seaduspärasuse nägemine või kujutlemine seal, kus seda pole, on tulemust kahjustav.

 

Ja kas avastasin midagi uut? Oi, see raamat on ühtaegu täiesti uusi, aga ka igiuusi sõnumeid täis pikitud. Siin on ehmatavaid näiteid eri valdkondade ekspertide – kohtunike, arstide, psühhiaatrite, börsimaaklerite, teadlaste jpt – korduvatest vigadest, mis mõjutavad drastiliselt neist sõltuvaid inimesi. Pole pääsu – meil on vaja aktsepteerida seda, et inimmõistusekene teeb lõputult vigu: taju-, mõtlemis- ja otsustamisvigu. Seda nii isiklike projektsioonide kui ka teaduslike meetodite kaudu maailma ja inimesi vaadeldes.

 

See teebki kogu teema nii põnevaks, et Kahneman, kes on end pühendanud mõtlemisvigade mõõtmisele ja inimtegevuse mõtestamisele, on ise pessimistlikult öelnud: „Meie lohutav veendumus, et maailm on loogiline, mõtestatud (world makes sense), põhineb turvalisel vundamendil: meie peaaegu piiramatul võimel ignoreerida oma ignorantsust/teadmatust.“

 

Miks kipuvad meie otsused olema mürased? Kas mürasel otsusel võib olla ka positiivseid nüansse?

 

Heiti Pakk: Otsustamine on „mürane“, kui mitu otsustajat lahendavad sama olukorda erinevalt. Näitena võib tuua kohtuotsused, kus sarnaste rikkumiste eest määravad erinevad kohtunikud erinevaid karistusi. Kuid sellist müra võib esineda ka ühe otsustaja puhul, kui näiteks sama kohtunik on lahendud sarnased kohtuasjad põhjendamatult erinevalt.

 

Otsustamise müra tekke põhjuseid on mitmeid: nii statistilisi kui psühholoogilisi, nii juhuslikke kui süsteemseid või kallutatuid. Neid põhjusi ja nende mõju vähendamise viise raamat „Müra“ lahkabki.

 

Mare Pork: Kusjuures Kahnemani kaasteeline Amos Tversky mõtlemise üle mõtlemises täheldas ligi 30 aastat tagasi, et tavainimesel on ainult kolm tõenäosust: juhtub, ei juhtu ja võib-olla juhtub. Inimesed vajavad sageli mitte täpsust, vaid sisemiselt loogilist lootusrikast lugu, mis paitab emotsioone või mille eesmärk on lahutada meelt.

 

Kas mürased otsused on pigem üksikjuhtumid? Või on tegu universaalse nähtusega, mille all „kannatame“ kõik?

 

Heiti Pakk: Kõik me võtame vastu otsuseid: langetame alternatiivide vahel valikuid, anname hinnanguid või kavandame tegevusi. Tihti teeme aga neid nii, et me ise seda ei märkagi: nagu sõidaks autopiloodil rutiinset rada. Selles režiimis on tähelepanu uinunud ja me ei saa arugi, kuidas kõrvalised „mürafaktorid“ (nt meeleolu või väsimus) või enesekindluse inerts (nt stereotüüp või tuttavlikkuse tunne) summutavad kriitilise mõistuse häält.

 

Muidugi puudutab otsustamise teema rohkem organisatsioonide või meeskondade juhte, kelle otsustest sõltuvad paljude tegemised ja tulemused. Kui otsused on mürased, kui nende langetamises on liiga suur annus suvalisust või teadvustamata põhjusi, kannatavad lisaks otsustajatele ka teised. Samas ei tohiks meeskonnas eriarvamusi maha suruda, sest ka sellisel juhul tekib oht jõuda konsensuse ja poliitilise korrektsuse nimel valede otsusteni. Pealegi kaoks liiga rangete otsustamisreeglite puhul paindlikkus ning vead, millest õppida paremaid reegleid looma.

 

Just seepärast ongi juhtimisotsuste tegemisel müra äratundmine ja vähendamine nii oluline. Selleks soovitavad raamatu autorid organisatsioonides sisse seada nn müra auditid ja tegeleda otsuste hügieeniga. Kirjeldatakse konkreetseid tehnikaid ja „müksamisi“ (nudges), alates otsustamise reeglite muutmisest kuni asjakohaste algoritmide rakendamise ja otsustajate toetamiseni statistiliste baasmäärade ja muude andmetega.

 

Mare Pork: Müra on nii valdav, et teda esineb enamikus otsustes. Küsimus on selles, mil määral seda õnnestub arvestada ja enda huvides kasutada. Näiteks ravimiuuringutes on platseebol müra tunnuseid, samas töötab see inimese tervist toetavas suunas.

 

„Müra“ on muide Kahnemani raamatu „Kiire ja aeglane mõtlemine“ järg, mille sisu võiks kokku võtta nõnda: süsteem 1 = kiire, intuitiivne ja alateadlik mõtlemine; süsteem 2 = kaalutlev, analüütiline, teadvustatud mõtlemine. Mõlemad mõtlemissüsteemid on kasulikud. Intuitsiooni tahetakse ülikoolihariduse ja teadusliku mõtlemise nime all tihti välja harida, kuid see pole mõistlik. Vaist areneb paralleelselt teadusliku mõtlemisega, tihti seda ennetades ja suunates.

 

Tooge palun mõni markantsem näide mürasest otsusest, millega olete kokku puutunud.

 

Heiti Pakk: Me ei tohiks otsuste kvaliteeti ja otsustamise protsessi hinnata ainult tulemuste põhjal, sest mõnikord naeratab õnn ka halva otsuse korral. Oleme harjunud mõtlema lihtsa skeemi järgi: hea otsus = hea tulemus; halb otsus = halb tulemus. Kusjuures hea tulemus on tavaliselt meie enda teene, halbu seletame väliste põhjustega. Kuna võtame otsuseid vastu muutuvas keskkonnas, milles on palju määramatust (nn objektiivset müra), ei sõltu tulemused siiski ainult meist, neil on vaid oma tõenäosus. Seetõttu esineb ka järgnevaid skeeme: hea otsus = halb tulemus (halb õnn, force majeure) ja halb otsus = hea tulemus (pime juhus, kõva vedamine).

 

Epideemia-aeg pakkus rohkesti võimalusi võrrelda sama olukorra lahendamiseks tehtud erinevaid otsuseid: sõltumata sellest, kas kehtestati täielik isolatsioon või säilitati liikumisvabadus, toimus viiruse levik üldjoontes sama mustri järgi. Lock-down‘id olid kindlasti pikalt ja tuliselt juhtide laual, kuid võib oletada, et tegemist oli ikkagi kallutatud otsustega, milleni viisid hirm ja alateadlik soov otsida tõendeid oma kõhutunde kinnituseks ning ignoreerida sellele vastu rääkivaid andmeid ja seisukohti. See on näide sellest, kuidas „objektiivsele mürale“ (teadmatus viiruse levikust ja mõjust) lisati „kallutatud müra“. Reageeriti mürale, pidades seda signaaliks. Nagu kvaliteedijuhtimise praktikast teada, on sellisel juhul tulemuseks süsteemi suurem ebastabiilsus: kui impulsiivselt sekkuda loomulikku variatiivsusesse, siis selle amplituud suureneb. Oma keskkonda peab sedavõrd tundma, et osata eristada müra signaalist.

 

Mida teha selleks, et müra hulka otsustusprotsessis koomale tõmmata?

 

Mare Pork: Autorite meelest on mõistlik proovida uurida ja mõõta, teades samas ka järjest paremini teaduslike meetodite mõõtmisvigu! Kus on mõõtmiste piirid? Millal on küllalt? Ja millal on mõõtmine liiga keeruline ja ajaraisk?

 

Näiteks psühhoanalüütilise terapeudina tean, ja tänaseks on kõik teraapiasuunad sellega nõus, et psühhoteraapia tulemuse määrab olulises osas kontakti kvaliteet terapeudi ja patsiendi vahel, mitte diagnoosi teaduslik täpsus. Tänaseks on kontakti võimalik hinnata ja mõõta tuhandete näitajate järgi. Millisel kujul tekib see igas järgmises kontaktis, on veelgi suurema muutujate hulgaga kirjeldatav.

 

Reaalsus on emergentne – igal järgmisel hetkel uuesti tekkiv. Paratamatult kujundab kontakti kvaliteeti nii terapeudi kui ka patsiendi töö alateadvuse emotsionaalsuse, impulsiivsuse ja ennustamatusega. Siinkohal viitan kontekstuaalsele intelligentsusele, mis on oskus märgata ja arvestada lugematuid alateadvusesse kogunevaid detaile olukordadest.

 

Heiti Pakk: Müras peitub oht jääda omaenda pettekujutelmade lõksu, aga ka võimalus saada paremaks. Kui otsuseid teeksid üksnes nutikad algoritmid, saaksime küll lahti üleliigsest mürast, kuid otsustajad kaotaksid oma ekspertsuse, tegususe, saavutuse ja rahulolu tunde.

 

Ka „Müra“ autorid juhivad lugeja tähelepanu sellele, et müra täielik likvideerimine ei ole alati hea: kui näiteks kriitikud hindavad üht kunstiteost erinevalt, rikastab see meie kultuuriruumi ja vastuvõttu. Nii et müra kaotamise asemel võiks eesmärgiks olla sellest teadlikuks saamine, müra vähendamise kaudu otsuste kvaliteedi parandamine ja oma intuitsiooni teritamine.

Kõik raamatud

Kodukord

1. Äripäeva raamatuklubis ilmub iga kuu (v.a juulis) 1-2 klubiraamatut juhtimise, psühholoogia, müügi, turunduse vms teemal.

2. Kord kuus saadame klubi liikmetele uusi raamatuid tutvustava uudiskirja.

3. Klubi liige saab jooksva kuu klubiraamatud 21% poehinnast odavamalt, peale selle teeme muid sooduspakkumisi.

4. Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta. Kui tellite raamatud kulleriga, on tasu 1,50 eurot.

5. Klubiraamatute eest saab tasuda e-arve püsimaksekorraldusega või arve alusel.

6. Kui soovite kuu klubiraamatutest loobuda, teatage sellest hiljemalt 20. kuupäevaks (juunis ja detsembris 15. kuupäevaks). Loobumiskuupäeva tuletame meelde ka SMS-i teel. Teatamata jätmist peame raamatute tellimiseks.

7. Raamatutest loobumisest saate teatada:
a) klubi kodulehel raamatuklubi.aripaev.ee,
b) telefonil 667 0400 (tööpäeviti kell 9‒17),
c) aadressil [email protected].

8. Klubi liige saab jooksva kuu klubiraamatuid osta ka e-raamatuna, klubihinnaga e-raamatu ostmiseks saadame kuu uudiskirjas lingi ja unikaalse sooduskoodi. E-raamatu ostmine ei tühista paberraamatute tellimust.

9. Kui ostate aasta jooksul vähemalt 6 raamatut, saate lisaks kingituseks valida ühe varem ilmunud klubiraamatu.

10. Raamatuklubist lahkumiseks kirjutage [email protected] või helistage 667 0400 (tööpäeviti kell 9‒17).