Jätkusuutlik investeerimine

Autor: Tiina Landau, Hanna Silvola

Ilmumisaeg: 12.04.2023

Kirjastus: Äripäev

Lehekülgi: 352

Vastutustundlik investeerimine ettevõtetesse, mida iseloomustab jätkusuutlik äritegevus, on kogumas üha suuremat hoogu. Mida see megatrend endast kujutab? Kas jätkusuutlik investeerimine on kasumlik või tuleb investoril teha maailma päästmise nimel tulukuse osas kompromisse?

Autorid tutvustavad eri suuruses ning ressurssidega investoritele teaduse, samuti investeeringute jätkusuutlikkuse hindamise mudelite kaudu häid praktikaid, mis aitavad hinnata investeeringute, fondide ning teiste investeerimistoodete jätkusuutlikkust.

  • I osa joonistab välja põhjaliku ülevaate jätkusuutlikust investeerimisest.
  • II osa annab aktiivsetele omanikele vahendid jätkusuutlikkuse edendamiseks.
  • III osa selgitab, kuidas teha jätkusuutlikkuse analüüse ning võtab vaatluse alla erinevate investeerimistoodete jätkusuutlikkuse.
  • IV osa võtab kokku jätkusuutlikkuse mõju kasumlikkusele ja tulususele, samuti jätkusuutliku investeerimise seisu Põhjamaades, kus säästlikul investeerimisel on üsna pikad tavad.
  • V osa heidab pilgu tulevikku, arutledes õigusaktide, jätkusuutlikkuse megatrendide ja investorite jaoks oluliste investeerimistegevuste üle.

Raamat keskendub institutsionaalsete investorite aktsia- ja fondiinvesteeringutele, sobides neile, kes on seotud investeerimisotsuste tegemisega, aga ka juhtidele ja ekspertidele, kelle jaoks on oluline selgitada välja investorite ootused.

Tiina Landau (MSc) on jätkusuutliku investeerimise ekspert ja sertifitseeritud Euroopa finantsanalüütik (CEFA). Tema töö jätkusuutliku investeerimise poliitika, kliimastrateegia, ESG-integratsiooni ja uute kaasamismeetodite väljatöötamisel on pälvinud laialdast rahvusvahelist tunnustust.

Hanna Silvola (PhD) on Soome Hankeni majanduskõrgkooli majandusarvestuse dotsent. Tema uurimisvaldkond on seotud jätkusuutliku investeerimisega ning ettevõtete jätkusuutlikkust puudutava teabe mõõtmise ja kinnitamisega strateegiliste otsuste tegemisel. Ta tegutseb eksperdina mitmes jätkusuutliku finantseerimisega seotud valdkonnas.

Raamatu kirjastamist toetas SEB Pank.

 

Kas ESG on ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlikult investeerides saab teha turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada?

Lugedes Soome institutsionaalsete investorite kogemusi jätkusuutlikkuse põhimõtete järgimisest, tabas mind palju tuttavlikku. Oleme isegi SEB pensionifonde hallates tajunud puudust jätkusuutlikkuse hindamise ühtsetest reeglitest: tihti lähenetakse teemale veidi loominguliselt. Autorid astuvad jõulise sammu selguse suunas, jagades vajalikke taustateadmisi investoritele ja emitentidele, aga ka regulaatoritele ning seadusandjatele.

Endriko Võrklaev
SEB Varahalduse fondijuht


Tänapäeval peavad investorid arvestama jätkusuutlikkuse aspektiga, sest mitmesugused keskkondlikud, sotsiaalsed ning juhtimistavadega seotud tegurid võivad tuua ettevõtetele uusi müügitulusid, aga ka riske, mis mõjutavad kasumit negatiivselt.

Autorid pakuvad head ülevaadet jätkusuutliku investeerimise eri tahkudest, tuues konkreetseid näiteid, kuidas rakendavad jätkusuutlikku investeerimist professionaalsed investorid.

Jekaterina Tint
investor, rahatarkuse edendaja

Vaata näidislehekülgi ›

Hind klubis: 30.50 € Hind poes: 38.50 €

Jätkusuutlik investeerimine

Eessõna 11 Tänuavaldused 15 Sissejuhatus 19 Autoritest 23 Jooniste loetelu 25 Tabelite loetelu 27   I osa. JÄTKUSUUTLIKU INVESTEERIMISE ALUSED 31 Jätkusuutliku investeerimise motivatsioon: mis on eesmärk? 33 Jätkusuutlik investeerimine on muutumas peavooluks 33 Paremad tulud pikemas perspektiivis 36 ESG-analüüs aitab investoritel leida häid investeeringuid ebaefektiivsetel turgudel 38 Tõhus riskijuhtimine 40 Nõudlus jätkusuutlike toodete ja teenuste järele kasvab 42 Jätkusuutliku investeerimise rahvusvahelised raamistikud 43 Megatrendid poliitiliste otsuste ja õigusaktide taga 45 Jätkusuutlikku rahastamist käsitlevaid õigusakte tuleb juurde 47 Jätkusuutliku investeerimise meetodid 51 Eetiline või jätkusuutlik investeerimine? 51 Kas välistamine on eetiline või rahaline otsus? 53 Kõige levinumad säästva investeerimise meetodid 57 Mõjuinvesteeringute populaarsus kasvab 59   II osa. INVESTEERIMISOBJEKTIDE KAASAMINE 65 Aktiivne osalus 67 Mõju avaldamine üldkoosolekutel 67 Aktsionäride õigusi mõjutavad õigusaktid 70 Kaasamine dialoogi kaudu 74 Kaasamine investorite liitude kaudu 75 Kaasamisteenuste pakkujad ja põhiteemad 76 Aktivistinvestorite roll ESG edendamisel 77 Näide: aktsionäride kliimat käsitlevad otsused Shelli ja BP üldkoosolekutel 79 Näide: Stora Enso rahvusvahelised probleemid tõid jätkusuutlikkuse strateegia keskmesse 81 Mõned investorid müüsid jätkusuutlikkuse probleemide tõttu oma osalused 91 Näide: KLP tegeleb Maerskiga laevade vastutustundlikul ringlussevõtul 102   III osa. JÄTKUSUUTLIKKUS INVESTEERINGUTE ANALÜÜSIS 123 Jätkusuutlikkus kui osa kvalitatiivsest analüüsist 125 Jätkusuutlikkus traditsioonilises investeerimisanalüüsis 126 Jätkusuutlikkuse reitingud ja spetsialiseeritud analüüs 128 Põhjaliku ESG-analüüsi koostamine 131 Näide: ABB analüüs ESG-analüüsi illustreerimiseks 141 ESG-analüüsi vahendid noteeritud aktsiate hindamiseks 159 Ajaloolised aruandlusandmed 164 Näide: PGGM-i analüüsivahend jätkusuutlikesse lahendustesse investeerimiseks 170 Ajalooliste andmete kokkuvõtted ja järeldused 175 Näide: Evli panga ESG vahend 178 Tulevikku suunatud kokkuvõtted ja järeldused 191 Erinevate jätkusuutlikkuse aspektide kombineerimine analüüsis 193 Erinevate investeerimistoodete jätkusuutlikkus 197 Fondi valimine 197 Näide: OP jälgib iga-aastaselt välisfondide tegevusi 202 Jätkusuutlikkuse indeksid 208 Vähese süsinikdioksiidiheitega indeksid kliimariskide juhtimiseks 216 Jätkusuutlikkuse hindamine erinevates varaklassides 217 Võimalused erainvestoritele 228   IV osa. SEOS JÄTKUSUUTLIKKUSE JA TOOTLUSE VAHEL 241 Põhjamaade vaatenurk ESG integreerimisele 243 Jätkusuutliku investeerimise eesmärk ja praegune olukord 243 Mõjud investeerimisühingute sees 245 Kriitiline vaatenurk 248 Kas jätkusuutliku investeerimise muutumisel peavooluks saab paremast tulemuslikkusest minevik? 249 Kas jätkusuutlik investeerimine on kasumlik? 253 Uuringute põhine teave jätkusuutlikkuse kasumlikkusest 253 Jätkusuutliku investeerimise meetodite mõju tulususele 261 Väljakutsed teadusuuringutes ja jätkusuutliku investeerimise uuringute kriitika 264 Milles seisneb jätkusuutlikkuse kasumlikkus? 269 Jätkusuutlikkuse mõju ettevõtte kasumlikkusele 269 Jätkusuutlik investeerimine ja majandusteooria 277 Jätkusuutlikkuse ja strateegia vaheline seos väärtuse loomisel 280 Juhtkonna roll 283 Eetiline ettevõtluskultuur kui osa heast juhtimistavast 286   V osa. JÄTKUSUUTLIKKUSE SUUNDUMUSED JA ESG TULEVIK 293 Muutused rahvusvahelises poliitikas ja seadusandluses 295 Finantssüsteemi jätkusuutlikkus 295 ELi säästva rahastamise strateegia 297 Jätkusuutlikkuse suundumused ja rahvusvahelised raamistikud 305 Kliimamuutuste vastu võitlemine ja nende mõjudega kohanemine 306 Näide: Norra riiklik pensionifond hindab kliimamuutuste tulevasi mõjusid 312 Veega seotud riskid 317 Näide: PGGM analüüsib veega seotud riske ja ettevõtete valmisolekut 321 Inimõiguste austamine 324 Andmekaitse ja infoturve 329 Muud ülemaailmselt olulised jätkusuutlikkusega seotud väljakutsed 334 Tulevaste võitjate ja kaotajate kindlakstegemine 337 Ülemaailmsed investeerimistrendid ja mõju jätkusuutlikule investeerimisele 341 Passiivse ja faktorinvesteerimise kasvav populaarsus 341 Võimalused laiemaks analüüsiks 342 Jätkusuutliku investeerimise tundmine on muutunud nõudeks 345

Jätkusuutlik investeerimine

Jekaterina Tint, investor, rahatarkuse edendaja

 

Jätkusuutlikkusest ja roheinvesteeringutest on saanud investeerimismaailma püsiv osa. Seda kinnitab ka Hanna Silvola ja Tiina Landau äsja eesti keeles ilmunud raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESGga turgu ületades“.

 

Pangad ja institutsionaalsed investorid arvestavad investeerimisotsuste tegemisel ESGga – keskkonna, sotsiaalsete ja valitsemisega seotud faktoritega – ning järgivad vastutustundliku panganduse ja laenamise põhimõtteid. Kestlikkusaruandluse direktiivi järgi ootab suurettevõtteid ees jätkusuutlikkusest raporteerimine, mis loob parema ülevaate ettevõtte jätkusuutlikkuse väljakutsetest. Jaeinvestor puutub jätkusuutliku investeerimisega kokku pensionifondides ning tänaseks on Euroopas tema valikusse tekkinud üle 400 börsil kaupleva fondi, mis arvestavad jätkusuutlikkusega.

 

Jätkusuutliku investeerimisega seotud poleemika

 

Jätkusuutlik investeerimine on investorite jaoks tekitanud mitmeid küsimusi. Kuidas võtta investeerimisotsuste langetamisel jätkusuutlikkust arvesse? Kuidas lähtuvad jätkusuutlikkuse faktoritest ESG fondid? Kuidas aitab jätkusuutlikkus investorile paremat tootlust tuua ning kuidas on võimalik jätkusuutliku investeerimise meetoditega jätkusuutlikkust parandada?

 

Tänaseks on selge, et jätkusuutlik investeerimine selle praeguses vormis – ehk ESG faktoritega arvestamine – ei tähenda üldjuhul kompromisside tegemist investeeringu tootluse ja jätkusuutlikkuse vahel. Pigem otsivad investorid üksnes kasumile keskendumise asemel tasakaalukohta tootluse ja investeeringute jätkusuutlikkuse/jätkusuutlikkuse parendamise vahel.

 

Erinevad viisid, kuidas jätkusuutlikult investeerida

 

Jätkusuutliku investeerimise viisid võivad olla erinevad – sõltuvalt instrumentidest, üksikaktsiatest, fondidest, võlakirjadest ning ka investoritest – ning korraga võib rakendada ka mitu meetodit. Näiteks saab aktiivne osanik suunata ettevõtte tegevust ESG faktorite parendamise poole ja nii arendada ka jätkusuutlikkust. Samuti võib välja sõeluda parima jätkusuutlikkusega investeeringuid või välistada investeerimise rahvusvahelisi norme rikkuvatesse ettevõtetesse. Lisaks on võimalik juurutada investeerimisprotsessidesse ESG reitingute kasutamist ning keskenduda ESG analüüsile investeeringu kvalitatiivse analüüsi osana, mis on järjest arenev valdkond.

 

Me ei saa enam jätta arvestamata ESGst tulenevate riskidega, nagu näiteks veestress või -puudus ja küberturvalisus, mis võivad või hakkavad tulevikus ettevõtete kasumeid negatiivselt mõjutama. Ega ka nende võimalustega, mida jätkusuutlikkus pakub, näiteks üleminekul taastuvate elektrienergia allikatele. Sel põhjusel on hakanud lisaks institutsionaalsetele investoritele ka jaeinvestorid järjest rohkem integreerima ESG faktorite analüüsi oma investeerimisprotsessi.

Endriko Võrklaev, SEB Varahalduse fondijuht

 

Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.

 

Autorite taust kombineerib akadeemilise uurimistöö eraettevõtluse argipäevaga. Tiina Landau on Neste jätkusuutlikkuse juht ning varem vastutanud jätkusuutlikke investeeringute eest Soome pensionifondide valitsejas Ilmarinen. Hanna Silvola on uurinud jätkusuutlikku investeerimist Hankeni majanduskõrgkoolis Soomes ning sellistes rahvusvahelistes ülikoolides nagu London School of Economics ja University of Stanford.

 

Autorid jagavad juhiseid jätkusuutlikuks investeerimiseks nii üksikväärtpaberitesse kui ka fondidesse, nii börsiaktsiatesse kui ka kinnisvarasse ja alternatiivsetesse varaklassidesse. Loetu pani tõdema, et jätkusuutlik investeerimine ei ole vaid lihtsakoeline saastava söekaevanduse aktsiate välistamine. Palju olulisem on koostöö investeeritavate firmadega ning nende nügimine paremate praktikate suunas. Keskkonnamärgid ehk täht „E“ on vaid üks ESG tahk, samavõrd olulised on sümbolid „S“ (suhted osapooltega) ja „G“ (juhtimistavad).

 

Investorid saavad ja peavad probleemidele tähelepanu juhtima

 

Huvitav lugemine on metsanduskontserni Stora Enso ja meretranspordi hiiglase Maerski kaasused. Soome metsanduskontsern sai valusad õppetunnid lapstööjõu kasutamise skandaalist Pakistanis ning maata jäänud inimeste protestidest Brasiilias. Toimunu tõi kaasa mitmete suurinvestorite lahkumise Stora Enso investorite ringist ning aktsiahinna märkimisväärse languse. Ettevõte suutis teha toimunust siiski vajalikud järeldused ning pöörata see edulooks. Kaasused näitavad, et investorid saavad ja peavad probleemidele tähelepanu juhtima.

 

Lugedes erinevate Soome institutsionaalsete investorite kogemusi jätkusuutlikkuse põhimõtete järgimisest, tabas mind palju tuttavlikku. Oleme isegi SEB pensionifonde hallates tajunud puudust jätkusuutlikkuse hindamise ühtsetest reeglitest: tihti lähenetakse teemale veidi loominguliselt. Sama ettevõte võib olla ühe analüüsifirma arvates tubli ja roheline, teise meelest saastav ja pruun. Jätkusuutlikkust juurutav portfellihaldur ei pea olema kodus mitte üksnes finantsteemades, vaid orienteeruma ka näiteks meteoroloogias, geoloogias, energeetikas, töö- ning inimõigustes. Kuid multitalendist portfellihaldur ei tohi unustada peamist – teenida oma klientidele parimat riskiga korrigeeritud tootlust. Kui jätkusuutlikkusest saab tulevikus peavool ja hügieenifaktor, kas on endiselt põhjust oodata ESG investeeringutelt kõrgemat tootlikkust?

 

Alates 2021. aastast, mil raamat ilmus ingliskeelsena, on mitmed selles kirjeldatud Euroopa Liidu algatused juba teoks saanud. Jätkusuutlikkuse raportid võivad nii fondidele kui emitentidele tunduda tüütu bürokraatiana, kuid erasektorit kaasamata on kliimaeesmärke ja jätkusuutlikke harjumusi raske, kui mitte võimatu, juurutada. Raamat annab selleks vajalikke taustateadmisi investoritele ja emitentidele, aga ka regulaatoritele ning seadusandjatele.

Kõik raamatud

Kodukord

1. Äripäeva raamatuklubis ilmub iga kuu (v.a juulis) 1–2 klubiraamatut juhtimise, psühholoogia, müügi, turunduse vms teemal.

2. Kord kuus saadame klubi liikmetele uusi raamatuid tutvustava uudiskirja.

3. Klubi liige saab jooksva kuu klubiraamatud kuni 20% poehinnast odavamalt, peale selle teeme muid sooduspakkumisi.

4. Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta. Kui tellite raamatud kulleriga, on tasu 5,40 eurot.

5. Klubiraamatute eest saab tasuda e-arve püsimaksekorraldusega või arve alusel.

6. Kui soovite kuu klubiraamatutest loobuda, teatage sellest hiljemalt 20. kuupäevaks (juunis ja detsembris 15. kuupäevaks). Loobumiskuupäeva tuletame meelde ka SMS-i teel. Teatamata jätmist peame raamatute tellimiseks.

7. Raamatutest loobumisest saate teatada:
a) klubi kodulehel raamatuklubi.aripaev.ee,
b) telefonil 667 0400 (tööpäeviti kell 9‒17),
c) aadressil [email protected].

8. Klubi liige saab jooksva kuu klubiraamatuid osta ka e-raamatuna, klubihinnaga e-raamatu ostmiseks saadame kuu uudiskirjas lingi ja unikaalse sooduskoodi. E-raamatu ostmine ei tühista paberraamatute tellimust.

9. Kui ostate aasta jooksul vähemalt 6 raamatut, saate lisaks kingituseks valida ühe varem ilmunud klubiraamatu.

10. Raamatuklubist lahkumiseks kirjutage [email protected] või helistage 667 0400 (tööpäeviti kell 9‒17).