Aruka investori taskuraamat

Autor: John C. Bogle

Ilmumisaeg: 01.08.2019

Kirjastus: Äripäev

Lehekülgi: 336

 

Kasiinos võidab alati maja, hipodroomil kihlveokontor. Investeerimisega on lugu sama, leiab „Aruka investori taskuraamatu“ autor John C. Bogle. Ta on veendunud, et aktsiaturgudel on võitjaks finantskrupjeed ning kaotajaks investorid.

1974. aastal Vanguardi ja 1975. aastal maailma esimese indeksifondi asutanud Bogle leiab, et kui vähendada aktsiatega kauplemise osakaalu, suureneb märgatavalt võimalus teenida õiglast osa turu tootlusest. Oma sõnade kinnituseks toob ta uuringu, mille kohaselt kauples aastatel 1990–1996 kõige aktiivsem viiendik oma aktsiaportfelli läbi kiirusega üle 21% kuus. 17,9% suuruse aastatootluse juures tekitas see ligi 6,5% ulatuses tehingukulusid, mis tegi aastatootluseks kõigest 11,4% ehk vaid kaks kolmandikku turu tootlusest.

Ligemale veerandsaja aasta jooksul, mis on möödunud autori esimese raamatu avaldamisest, on indeksifondid, mille varad on kasvanud 168 korda, end igati kehtestanud. Ainuüksi viimasel kümnendil on investorid lisanud aktsiaindeksifondidesse 2,1 triljonit ja võtnud aktiivselt juhitud aktsiafondidest välja üle 900 miljardi dollari. See tohutu, kolme triljoni dollariline pööre investorite eelistustes ei tähenda midagi vähemat kui investeerimisrevolutsiooni.

Bogle keskendubki oma raamatus sellele, miks ja kuidas lõpetada viimastel aastakümnetel ligi 565 miljardit dollarit aastas enda taskusse pistnud krupjeede nuumamine. Kuid juttu tuleb paljust muustki kui vaid indeksifondidest, investeerimiskuludest ning sellest, miks pikaajaline investeerimine annab märksa paremaid tulemusi kui lühiajaline spekulatsioon. Bogle ise seadis raamatu eesmärgiks muuta lugeja arusaama investeerimisest laiemalt. Ja nii räägibki ta lisaks finantsturu toimeloogikale ka näiteks diversifitseerimise kasulikkusest ning ohtudest, mis on seotud üksnes fondi minevikutootlusele lootma jäämisega või keskmise juurde tagasipöördumise põhimõtte eiramisega.

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi kunagine professor Paul Samuelson ütles kord oma kõnes järgnevat: „John Bogle’i esimese indeksifondi loomine oli võrdväärne ratta, tähestiku ning veini ja juustu leiutamisega.” Need neli on ajaproovile kenasti vastu pidanud. Sama juhtub ka traditsioonilise indeksifondiga, on Bogle oma raamatus veendunud.

Raamatu väljaandmist on toetanud LHV ja Tuleva.

Vaata näidislehekülgi ›

Hind klubis: 30.50 € Hind poes: 38.50 €

Aruka investori taskuraamat

Sissejuhatus kümnendale aastapäeva väljaandele I peatükk Mõistujutt II peatükk Ratsionaalne entusiasm III peatükk Saage äritulust osa IV peatükk Kuidas enamik investoreid võidumängus kaotajaks jääb V peatükk Keskendumine kõige madalama kuluga fondidele VI peatükk Dividendid on investori (parimad?) sõbrad VII peatükk Suur illusioon VIII peatükk Maksud on samuti kulu IX peatükk Kui head ajad on möödas X peatükk Pikaajaliste võitjate valimine XI peatükk „Tagasipöördumine keskmise juurde” XII peatükk Kas küsida fondide valikul nõu? XIII peatükk Kasum lihtsuse ja kokkuhoiu kuningalt XIV peatükk Võlakirjafondid XV peatükk Börsil kaubeldavad fondid (ETF-id) XVI peatükk Indeksifondid, mis lubavad turgu ületada XVII peatükk Mida arvanuks indeksisse investeerimisest Benjamin Graham? XVIII peatükk Vara jaotus I: aktsiad ja võlakirjad XIX peatükk Vara jaotus II XX peatükk Investeerimisnõuanne, mis peab ajale vastu Tänuavaldused

Aruka investori taskuraamat

Nelli Janson
LHV vanemmaakler

Autor: Nelli Janson, LHV vanemmaakler

 

„Ärge otsige nõela – ostke terve heinakuhi.“ Just see soovitus iseloomustab „Aruka investori käsiraamatut“ kõige ilmekamalt. Raamatu autor John C. Bogle on üks väheseid, kes saab sellist soovitust endale lubada ning selle soovituse eest ka täiel määral vastutuse võtta.

 

John C. Bogle, kes kahjuks aasta alguses 89aastasena meie hulgast lahkus, jättis endast investeerimismaailma maha sügava jälje, muutes väga paljude (väike-)investorite elu. Bogle asutas 1974. aastal fondivalitseja Vanguardi, mille hallatavate varade maht on tänaseks kasvanud 5 triljoni dollarini. Paar aastat hiljem lõi ta Vanguardi indeksifondi, mille eesmärk oli väiksemate kuludega jälgida S&P 500 indeksit ja vältida fondijuhtidele makstavaid suuri tasusid. Tema loogika indeksifondi loomisel oli lihtne: investeerides saad seda, mille eest sa ei maksa, ehk pikaajalisel investeerimisel on kulude osakaal väga tähtis.

 

Enamikku meist valdab soov olla mis tahes tegevuses keskmisest parem ja investeerimisel, kus paremusjärjekorras ülespoole jõudmine toob sisse ka rohkem raha, on võidujooks turust parema investori tiitli nimel läbi aegade päevakorral olnud. Samas aga näitab kibe reaalsus, et n-ö aktsianoppimisega turgu edestada polegi nii lihtne, mistõttu õnnestub see vähestel ning sedagi pigem lühema aja vältel. Just siin soovitabki Bogle investoritel sammukese tagasi astuda ja põhjalikult läbi kaaluda, kas see mäng väärib üldse küünlaid. Ehk on siiski mõistlikum võtta see, mida turg annab, ning hoida sealjuures kulud võimalikud väikesed.

 

Sa kas sööd hästi või magad hästi

 

Esmapilgul näib, et turualmustele lootma jääda polegi erilist mõtet. Liidritest üksikaktsiate tootlused on lihtsalt sedavõrd suured. Samas ei küüni laiapõhjaline indeksifond ka parimail aastail neile ligilähedalegi. Oma raamatus seletab autor põhjalikult lahti, miks ei tasu üksikute liideraktsiate uhkest hinnatõusust end siiski pimestada lasta. Samuti seda, miks omandavad pikaajalise investeerimise puhul just portfelli hajutatus ja püsikulud komeedina börsitaevasse tõusnud aktsiate jahtimisest märksa suurema tähtsuse. Nüüdisaegse portfelliteooria looja Harry Markowitz on öelnud, et investorid ei saa eeldada oma investeeringutelt pikema aja vältel kopsakaid kasumeid ilma suuri riske võtmata ja nii taandub pikaajaline investeerimine kahele valikule: sa kas sööd hästi või magad hästi.

 

Meile kõigile meeldib mõte üleöö rikkaks saada. Paraku juhtub seda väga harva ning tulemuse nimel tuleb teha tööd, olla kannatlik ja järjekindel. Kuna turust edukama aktiivselt juhitud fondi leidmine kipub enamasti pimedale vedamisele taanduma, kasutab tark investor ära parima riski ja tulu suhtega pakkumise, milleks on indeksifond. See otsus lahendab korraga ära mitu probleemi, sest riskide ja investeeringute hajutamine ning kulude piiramine on indeksifondi juba n-ö sisse kirjutatud. Regulaarse investeerimisega väldib investor ka turu ajastamist, sest just üksikaktsiate puhul on ajastus tihtipeale väga kriitilise tähtsusega.

 

John C. Bogle oli mees, kelle elutöö oli aidata alles oma investeerimistee alguses olevaid investoreid, kaitstes neid börsil valitsevate hundiseaduste eest. Parim viis teda selle eest tänada on järgida tema õpetusi.

Tõnu Pekk
Tuleva asutaja ja fondijuht

Autor: Tõnu Pekk, Tuleva asutaja ja fondijuht

 

Õigustades pensionifondide viletsust, räägivad pangad, et riik on raha paigutamist liiga karmilt piiranud. Miljoneid inimesi jõukaks teinud Bogle tõestab „Aruka investori taskuraamatus“, et tulu toovad just rangemad investeerimispiirangud.

 

Radikaalselt rangete investeerimispiirangutega fond

 

43 aastat tagasi asutas Bogle investeerimisfondi, mis erines teistest jäikade reeglite poolest. Fondijuhi otsustada ei jäänud praktiliselt midagi. Tema ülesanne oli lihtsalt osta USA viiesaja suurima ettevõtte aktsiaid. Regulaarselt ja täpselt sellises proportsioonis, nagu kirja pandud nimekiri ehk indeks ette seadis. Ei mingit kavalust ega ennustamist.

 

Maailma kõige esimene indeksifond Vanguard 500 on tänaseks üks maailma suurimaid ja tootluse poolest edukamaid investeerimisfonde.

 

Vanguardis kogudes oleksime miljardi võrra rikkamad

 

Kui meie, Eesti inimesed, oleksime saanud algusest peale panna oma II samba vara Vanguardi indeksifondi, oleksime täna ligi miljardi euro võrra rikkamad. Iga inimese pensionikontol oleks keskmiselt ligi 1500 eurot rohkem.

 

17 aastaga oleme II sambasse säästnud kokku 3,7 miljardit eurot. Vanguardis oleksime lisaks teeninud 1,6 miljardit eurot investeerimistulu. Pankade pensionifondid on andnud meile peaaegu kolm korda vähem – napilt 0,6 miljardit eurot.

 

Vähem piiranguid pole tegelikult paremat tootlust andnud

 

Nõrgas tulemuses on süüdi seadusega määratud karmid investeerimispiirangud, räägivad pankade fondijuhid. Bogle muigaks selle jutu peale. Oma raamatus näitab ta andmetele toetudes, mida Vanguardi fondid ka praktikas tõestanud on: just ranged reeglid annavad eeldused selleks, et investorite vara jõudsalt kasvaks.

 

Aga tuleme korraks tagasi Eestisse. Pankade muid investeerimisfonde pensionifondide reeglid ei piira. Kas need on klientidele rohkem edu saavutanud? Ei ole.

 

Aastal 2005 alustanud Swedbanki Fondifond 100 (1) osakuid ostnud inimeste vara on kasvanukeskmiselt vaid 2% aastas, kokku 30%. Vanguardi indeksifondis (2) oleks raha sama ajaga kasvaud 140%.

 

Aastal 2001 asutatud SEB Global Chance / Risk Fund on teeninud klientidele samuti keskmiselt 2% aastas. LHV Maailma Aktsiad Fondi klientidel on läinud veel kehvemini – fondi käivitamisel sinna raha paigutanud investor pole tosina aastaga mitte midagi teeninud.

 

On veel hullemaid, aga ka mõni parem näide. Kunagi laialt reklaamitud Swedbanki IdaEuroopa Aktsiafond on kaotanud igal aastal keskmiselt 3% investorite varast. 2005. aastal investeeritud rahast on tänaseks üle kolmandiku läinud. Samas SEB Eastern Europe ExRussia Fond on teeninud investoritele keskmiselt 6% tootlust aastas, jäädes Vanguardile vaid napilt alla.

 

Rea fonde on pangad tänaseks üldse müügilt koristanud – näiteks SEB Kasvufond või hiljuti suletud LHV Pärsia Lahe Fond. Tavaliselt lõpetavad kiiresti tegevuse ikka viletsate tulemustega fondid.

 

Kõigi nende investeerimisfondide juhid ostavad ja müüvad nagu süda lustib. Nad võtavad sellist valitsemistasu nagu õigeks peavad. Riik pole tegevust piiranud. Ometigi on tagajärjeks see, et piiranguteta tegutsevad investeerimisfondid ei kannata võrdlust isegi pankade II samba fondidega.

 

Miks suurem vabadus tootlust ei paranda?

 

Bogle selgitab, miks piirangud töötavad.

Esiteks, rangete reeglitega fondi on märksa odavam juhtida – pole vaja raisata aega ja raha ennustamatu ennustamisele. Ka ei pea hea tootlusega fondi valitseja palkama müügimeeste armeed seda inimestele kavalusega pähe määrima. Kuludel on aga ühene seos fondi pikaajalise tootlusega: mida madalamad tasud, seda kõrgem tootlus.

 

Teiseks, reeglid kaitsevad inimlike vigade eest. Enamus investoreid saab vabalt valides kehvema tulemuse kui turu keskmist jäljendav indeksifond. See ei puuduta ainult tavainimesi: turu keskmisele jääb alla 90% professionaalsetest investoritest. Enese võimete ülehindamine ja keskendumine lühiajalistele tulemustele on probleemid, mis kipuvad iseloomustama just finantssektori töötajaid.

 

Mida saad sellest sina pensioniks raha kogudes õppida?

 

Kui sa kogud oma tuleviku jaoks raha, eelista madalate kuludega indeksifondi. Tuleva pensionifond sündis Vanguardi eeskujul. Tuleva eeskujul tõid omakorda ka pangad indeksifondid oma tootevalikusse. Neid pead küll ise n-ö leti alt küsima – tellerid ja müügiagendid kiidavad reeglina vanu, kõrge tasuga fonde.

 

Kas siis igasugused investeerimisklubid ja -õpikud on ajaraisk? Kindlasti mitte. Valides aktsiaid ja püüdes turutrende ennetada, õpid tundma börsiettevõtteid ja finantsmaailma laiemalt. Sellest võib saada põnev hobi.

 

Ise kaubeldes koged kindlasti aegajalt peadpööritavat edu, teinekord saad aga mõne rohkem või vähem põrmustava pettumuse osaliseks. 10, 20, 30 aasta lõikes on tõenäoline, et sinu portfelli tootlus jääb siiski indeksifondi tootlusele alla. Pole hullu – hobile tulebki tavaliselt peale maksta!

 

Pea lihtsalt meeles kahte asja:

  1. Ära pane hobi alla kogu raha, millest kavatsed tulevikus elada. Bogle soovitab kauplemisportfelli paigutada mitte rohkem kui kümnendikku varast. Ülejäänu mingu ikka indeksifondi.
  1. Teiseks, ära maksa kinni võõraste inimeste hobi. Teisisõnu: ära maksa kõrget vahendustasu selle eest, et lipsustatud fondijuht sinu varaga panuseid teeks. Sarnaselt sinule kuulub ilmselt temagi enamuse sekka, kellel ei õnnestu rangete piirangutega indeksifondi võita. Ise pusides vähemalt õpid midagi maailma kohta.

 

(1) Fondide nimele klõpsates saad vaadata nende fondide tulemuste statistikat ja indeksiga võrdlust maailma suurima analüüsimaja Morningstar portaalis.

 

(2) Näites kasutan kahte Vanguardi 2002. aastast Euroopas pakutavat fondi: Vanguard Global Stock Index Fund ja Vanguard Euro Government Bond Index Fund, kuhu aastatel 2002-2010 suunan vara 50/50 ja edaspidi 75/25 suhte alusel, jäljendamaks täpselt Eesti pensionifondide piirangut maksimaalse aktsiate osakaalu osas. Vaata arvutusi siit.

Kõik raamatud

Kodukord

1. Äripäeva raamatuklubis ilmub iga kuu (v.a juulis) 1-2 klubiraamatut juhtimise, psühholoogia, müügi, turunduse vms teemal.

2. Kord kuus saadame klubi liikmetele uusi raamatuid tutvustava uudiskirja.

3. Klubi liige saab jooksva kuu klubiraamatud 21% poehinnast odavamalt, peale selle teeme muid sooduspakkumisi.

4. Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta. Kui tellite raamatud kulleriga, on tasu 1,50 eurot.

5. Klubiraamatute eest saab tasuda e-arve püsimaksekorraldusega või arve alusel.

6. Kui soovite kuu klubiraamatutest loobuda, teatage sellest hiljemalt 20. kuupäevaks (juunis ja detsembris 15. kuupäevaks). Loobumiskuupäeva tuletame meelde ka SMS-i teel. Teatamata jätmist peame raamatute tellimiseks.

7. Raamatutest loobumisest saate teatada:
a) klubi kodulehel raamatuklubi.aripaev.ee,
b) telefonil 667 0400 (tööpäeviti kell 9‒17),
c) aadressil [email protected].

8. Klubi liige saab jooksva kuu klubiraamatuid osta ka e-raamatuna, klubihinnaga e-raamatu ostmiseks saadame kuu uudiskirjas lingi ja unikaalse sooduskoodi. E-raamatu ostmine ei tühista paberraamatute tellimust.

9. Kui ostate aasta jooksul vähemalt 6 raamatut, saate lisaks kingituseks valida ühe varem ilmunud klubiraamatu.

10. Raamatuklubist lahkumiseks kirjutage [email protected] või helistage 667 0400 (tööpäeviti kell 9‒17).