Jakob Saks, läbirääkimised.ee

Kui me loome uusi suhteid, valime uut tarnijat, äripartnerit, alluvat või ülemust, ei saa me endile lubada luksust oodata aastaid, et järeldusi teha. Kuidas hinnata inimeste usaldusväärsust võimalikult täpselt juba suhte alguses?

Mind on lapsest saadik paelunud eriagentide maailm: James Bond, Jason Bourne, Ethan Hunt, Nikita jne. Olgu see siis käsivõitlus, situatsiooniteadlikkus, pahade läbinägemine, relvade käsitsemine, keelteoskus või äärmuslik kohalolek – need tavainimestele kättesaamatud võimed teevad nad salapäraseks ja annavad filmidele selle õige põnevuse loori. Reaalsusest jääb lahutama üksnes pisike detail: tore, aga kuidas saaksin mina nii teha?

Nagu iga keerulise ja abstraktse ülesande puhul, aitab siingi teema detailideks tükeldamine. Kui lahutada superkangelase müstiline oreool oskuste kaupa algosadeks, on erivõimed suures osas siiski saavutatavad. Kõiki neid kunste saab ka tavaline inimene omandada, ilma et ta peaks liituma kaitsepolitsei või mõne teise riigi kolmetähelise organisatsiooniga. Eriväelaste tasemel käsivõitlust saab õppida Krav Maga treeningutel, keeli keeltekoolis, relvade käsitsemist taktikalise laskmise kursusel jne.

Kuidas teisi läbi näha?

Ühiskonnas elamise üks nüanss on see, et me peame tihti toetuma teistele. Üheskoos on märksa kergem saavutada suuri eesmärke kui üksiku hundina. On ju hea end ümbritseda inimestega, kellele saab loota ja keda usaldada. Üks viis nende usaldusväärsust hinnata on lasta seda teha ajal, st teha pikalt koostööd. Teinekord võivad probleemid ilmneda alles siis, kui allakäigutrepil on langetud juba mitu astet ning paljastumas on inimese teistsugune pale.

Kui seisame valiku ees, kas usaldada kedagi või mitte, kipume toetuma oma kuuendale meelele või kõhutundele. Kui tegu pole just selgeltnägija (ka seda saab õppida) või inimesega, kel on ette näidata erakordselt pikk elukogemus, on õnnestumise tõenäosus kasin.

„Agendid ei eelda midagi, enne kui nad pole kogunud objektiivseid, jälgitavaid ja ratsionaalseid andmeid, mis on vabad igasugustest emotsioonidest – sealhulgas kõige hävitavamast: hirmust,“ selgitavad Robin Dreeke ja Cameron Stauth raamatus „Kuidas lugeda inimesi“ eduka usaldamise süsteemi tagamaid.

Usaldus pole moraal, vaid etteaimatavus

Nende kirjeldatud süsteem toetub kahele printsiibile: a) inimesed lähtuvad alati oma parimatest huvidest;  b) usaldus ei ole moraal. Usaldus on etteaimatavus, mis jätab kõrvale arvamuse, kõhutunde, vedamise, intuitsiooni ja draama. Autorite sõnul peab usaldus rajanema ratsionaalsetele põhjustele – sellest, et keegi meeldib, lihtsalt ei piisa. Enamik inimesi kaotab märksa rohkem nende tõttu, keda nad armastavad, kui kõikide teiste tõttu kokku. Ja mitte põhjusel, et inimene, keda nad armastavad oleks halb, vaid seepärast, et nad ei usaldanud targalt.

„Kuidas lugeda inimesi“ on täis ägedaid spioonilugusid, mis hoiavad lambi öökapil pikalt põlemas. Raamatust õhkab headust ja suuremeelsust, aga ka süsteemsust, kainet mõistust ning üllatavalt ohtras koguses elutervet vaadet maailmale.

Tarvo Vaarmets, Phd, Taltechi rahanduse õppejõud ja investor

Kui John Allen Paulos WorldComi aktsiaga lõpetas, siis mina alles alustasin investeerimist. Aasta oli 2002 ja USA internetimullist vihisesid välja viimased õhujoad. Paulose „Matemaatik mängib börsil“ toob selle börsiagoonia lugeja ette, kuid see pole kaugeltki ühe kaotuse lugu.

Minu käitumusliku rahanduse vallas tehtud teadusuuringute üks paljudest järeldustest viitab, et tugev reaalainete taust ja kõrgem haridustase toovad aktsiaturgudel keskmisest suuremat edu. Paulos on matemaatikadoktor, kuid ometi sai ta hakkama uskumatu lollusega, eitades reaalsust ja kaevates end ühe sügavamale börsimülkasse. Paulose mängisid üle psühholoogia ja emotsioonid, andes sellega selge signaali, et aktsiaturul edu saavutamiseks on taustast olulisem lihtsatest põhimõtetest kinnipidamine.

Ideaalne negatiivne eeskuju

Selles õpetlikus kogemusloos on nii palju valeotsuseid ja psühholoogilisi aukukukkumisi, et seda võiks nimetada ideaalseks negatiivseks eeskujuks. Paulos loob tabavaid paralleele oma valikute ja teadusuuringutest tuntud investoreid painavate psühholoogiliste kõrvalekallete vahel. Ta räägib põhjalikult, mida tähendab ankurdumine, kinnistuskalduvus, üleväärtustamise efekt jne. Käitumismustrite tundmine on investorile kahjulike mõjude vähendamise eeldus. Kes on börsil veidigi toimetanud, tunnevad nendes olukordades end kindlasti ära – samad mõttekäigud ja psühholoogilised dilemmad saadavad igat investorit.

Kuigi kohati tundub Ameerikamaal toimunud internetibuum ajas kaugena, on inimene ja inimese psühholoogiast mõjutatud börs ikka sama. WorldComi aktsiast on raamatus küll palju juttu, ent „Matemaatik mängib börsil“ ei ole kaugeltki ühe kaotuse lugu. Pigem on see raamat, mis selgitab lihtsas keeles börsil toimuvaid keerulisi ja tihti arusaamatuid protsesse. Seda teeb autor ohtrate ja võrdlemisi lihtsate matemaatiliste näidete ja humoorikate lugude kaudu, kattes seejuures eri teemasid alates psühholoogiast, efektiivsest turust kuni tehnilise ja fundamentaalanalüüsi ning optsioonideni.

Provotseeriv loomalik tung

Paulos purustab küll illusiooni börsist kui õiglasest ja eetilisest investeerimiskeskkonnast, ent kirjutab sellest pigem vaimustusega kui kõigi võimaluste maast. Ta järeldab tabavalt, et „turud nagu ka inimesed on valdavalt ratsionaalsed elukad, keda aeg-ajalt häirib ja provotseerib sisemine loomalik tung“. Sellest loomalikust tungist, aga ka juhuse rollist aktsiaturul, aitabki raamat paremini aru saada, suunates investorit oma psühholoogilist looma taltsutama ja turulooma enda kasuks tööle rakendama.

Olles ka aastal 2021 olukorras, kus aktsiaturud teevad uusi tippe, kehastub „Matemaatik mängib börsil“ hoiatavaks näiteks, kuivõrd laastav võib olla languskeeris nii investorile kui ka tema investeeringutele.