Jaak Roosaare, „Rikkaks saamise õpiku“ autor ja investor

Mäletan selgesti hetke, kui otsustasin, et minust saab investor. Oli 1998. aasta juunikuu, ma olin lõpetanud keskkooli 10. klassi ning ma olin raamatukogust laenutanud Seppo Saario raamatu „100 igihaljast börsivihjet“.

Usun, et selliste mälestustega investeerimishuvilisi on Eestis sadu ja sadu. Nagu terve põlvkond kinnisvarahuvilisi on üles kasvanud Robert Kiyosaki raamatute lummuses, on Seppo Saario aidanud üles kasvatada põlvkondade viisi aktsiainvestoreid nii siin- kui ka sealpool Soome lahte.

Oma uues, noortele suunatud raamatus „Nõnda ma investeerin börsiaktsiatesse. Teejuht noortele“ on vanameister teravam kui kunagi varem. Vastupidi üldistele soovitustele, et vanuse kasvades peaksid investorid liikuma kasvuaktsiatest võlakirjadesse, on Seppo Saario aastatega avastanud, et kasv on turvalise investeerimise saladus.

Kõik investorid eksivad, isegi Saario

Mõnikord investor eksib ja kaotab suurema osa oma investeeringust. Piisab aga ühest-kahest heast tabamusest, mis võib portfelli väärtust mitme(kümne­)kordistada. Hea näide on raamatuski kajastust leidnud Revenio Groupi aktsia. Kui ma käisin 2019. aasta lõpus Seppot Helsingis intervjueerimas, mainis ta, et ta oli seda aktsiat ostnud hinnaga kolm eurot ning pärast kiiret hinnatõusu osa maha müünud, arvates, et tõus on olnud üleliia kiire. Meie vestluse ajaks oli aktsia hind kerkinud 24 eurole. Seppo oli oma viga tunnistanud ning müüdud aktsiad tagasi ostnud. Plaanisin isegi neid tema soovitusel osta, kuid hind tundus liiga krõbe. 2021. aasta oktoobri alguses kaupleb ettevõtte aktsia 54 euro juures, olles vahepeal ületanud isegi 70 euro taseme.

Ka Seppo käib ajaga kaasas ning uues raamatus on varasemast rohkem juttu tulevikutehnoloogiatest ja uuendusest. Samuti käsitleb autor väga põhjalikult eri ETFe ja indeksfonde, mis annavad võimaluse saada turgude kasvust osa väga odavalt ning mugavasti. Siit koorub välja ka Seppo soovitatud ideaalportfell: paigutada pool või kaks kolmandikku varadest laiapõhjalistesse indeksfondidesse ja ülejäänud kapitali eest valida 5–10 kiiresti kasvavat väikefirmat. Selline portfell peaks vanameistri arvates tagama nii kapitali kaitse kui ka kasvu. On ju kasv parim kaitse!

Soovitan Saario raamatuid lugeda kõikidel investeerimishuvilistel ning jagada seda raamatut ka oma kooliealiste lastega – ehk süttib vanameistri kaasabil nendeski soov saada investoriks!

Andres Suimets, Swedbank Marketsi valdkonnajuht

Kui teha esimene samm investeerimismaailma varakult ning lasta ajal oma töö teha, võib igaüks saavutada majandusliku sõltumatuse ja vabaduse elada täpselt nii, nagu ta seda ise tahab. Seppo Saario annab praktilisi näpunäiteid, kuidas noorelt alustada.

Saario on legendaarne Soome investor, kelle raamatuid võib leida paljude Eesti investorite raamaturiiulist. Toetudes oma aastakümnete pikkususele kogemusele, kirjutab ta lihtsalt ja praktiliselt, andes igaühele võimaluse õppida. Kui tema varasemad raamatud on toonud investeerimise juurde paljud täisealised, siis uue raamatu „Nõnda ma investeerin börsiaktsiatesse. Teejuht noortele“ eesmärgiks on suunata investeerima noored lugejad.

Kindlasti õpivad kõik edukad investorid terve elu, vältides vigu, mida on korra teinud ning õppides teiste edulugudest, kuid liitintressi mõju pikaajalise rikkuse kasvule on sedavõrd tugev, et aeg on ülim eelis, mida kasutada. Saario kirjutab lihtsalt ja arusaadavalt, miks on see nii ja kuidas isegi pisikesed summad kasvavad suureks, kui anda investeeringutele piisavalt palju aega. Just mõte, et investeerida saab juba väikeste summade eest ja oluline on teha seda varakult ning regulaarselt, on sõnum, mida võiks noor lugeja Saario sõnadest meelde jätta.

Vanameistri praktilised näpunäited

Saario ei kirjuta üksnes põhitõdedest, nii et ka noor lugeja saaks avastada investeerimise võlusid, vaid jagab ka väga praktilisi näpunäiteid, kuidas investeerida ning tüüpvigu vältida. Kui varasematel aastatel oli investeerimisega alustamine kallis ja teadlikul investoril oli raske väikeste summadega startides kulusid kontrolli all hoida, siis täna saab Eestis aktsionäriks tasusid maksmata. Võimalus sukelduda investeerimismaailma mõne eurose investeeringuga on erakordne eelis.

Saario annab väga lihtsa ja praktilise ülevaate valikutest, millega seisab silmitsi iga alustav investor. Ta jagab soovitusi, kuidas oma portfelli üles ehitada ja jõuda kõrgema tootluseni ning kuidas riske lihtsalt ja hästi hajutada. Noor investor leiab Saario abiga vastused paljudele küsimustele, mis teekonna alguses tekivad.

Saario kirjutab, et varanduse kasvule aitavad kaasa kaks asja: aeg ja tootlus. Raamatu kõige olulisemaks sõnumiks ongi aeg ning võimalus kasutada ära selle uskumatult olulist rolli rikkuse kasvatamisel, mis tekkib siis, kui alustad investeerimist noorelt.

Raido Tõnisson, LHV nooremanalüütik

Kui veel mõni aeg tagasi olid sõnad „börs“ või „aktsiaturg“ paljudele võõrad, kohati ka hirmutavad, siis nüüd on hakatud üha rohkem aktsiatesse investeerimise vastu huvi tundma. Seda ka kooliealiste noorte hulgas. Siiski võib usaldusväärse info leidmine olla keeruline.

Soome investeerimisguru Seppo Saario uus, just noortele suunatud investeerimisraamat „Nõnda ma investeerin börsiaktsiatesse“ leevendab seda muret oluliselt, juhatades lugeja aktsiaturgude põnevasse maailma. Selle peamine sõnum ei erine oluliselt Saario menuteosest „Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse“, mis rõhutab, et investeerimisel on kõige olulisem leida üles kiiresti kasvavad ettevõtted ja anda neile aega.

Täites kahte nimetatud põhitõde, võib Saario õpetussõnade järgi tegutsedes majandusliku sõltumatuse saavutada igaüks, kes on oma elutee esimeses pooles. Sealjuures ei ole tarvis suurt algkapitali, mis on noorte puhul üldjuhul võimalik vaid lotovõidu või pärandi näol – targalt ja väikeste sammudega, kuid järjekindlalt tegutsedes võib vajaliku kapitali koguda ka võrdlemisi väikese sissetuleku juures.

Soome investorina annab Saario põgusa ülevaate ka riigi majandusest, sealsest börsist ning tutvustab investorile kõige olulisemaid majanduslikke indikaatoreid. Soome börs on välisinvestorite huvi tõttu viimastel aastakümnetel kiiresti arenenud. Oma panuse on andnud ka digiajastusse jõudmine, muutes tehingute tegemise kiiremaks ja lihtsamaks. Juurde on tekkinud mitmeid uusi börsiettevõtteid, eriti pärast pandeemia puhkemist aastal 2020.

Noortele investoritele sülle kukkunud võimalused

Saario nimetab seda murrangulist perioodi noortele investoritele sülle kukkunud võimaluseks – digitehnoloogia, globaliseerumine ja kliimamuutused on hävitamas terveid tööstus- ja teenindusvaldkondi, tuues kaasa muutusi kogu maailmas. Iganenud ja tootmisele keskendunud tööstusharude asemel on vastutustundlik investeerimine, plokiahelad, krüptovarad, tehisintellekt ja masinõpe investeerimismaailma uuteks suundadeks.

Ettevõtted, kes kasutavad jõuliselt maailma muutvaid digitaalseid tehnoloogiaid, on parimate kasvuväljavaadetega, eriti kui investeeringuperiood on pikk. Järjekindlal investoril, kes teeb piisavalt uurimustööd, on nende ettevõtete ülesleidmiseks suurepärased võimalused, sest analüütikud jälgivad väikeettevõtteid ja nende tulevikuperspektiive harva.

Kuigi Saario keskendub raamatus peamiselt parimate üksikettevõtete leidmisele, tutvustab ta ka erinevaid madala halduskuluga indeksfonde, mis võimaldavad ühe investeeringuna osa saada mitme ettevõtte arengust korraga. Nagu maailma parim investor Warren Buffett on öelnud, on madala kuluga indeksfondid enamikule aktsiatesse investeerijatele tõenäoliselt parim valik.

Anneli Ohvril, muutuste juhtimise koolitaja

Lahendame päevast päeva erinevaid probleeme, kustutame tulekahjusid ja tegeleme hädaolukordadega. Võitleme ühe probleemiga teise järel, kuid me ei liigu ülesvoolu, et lahendada juurpõhjuseid.

Ettevõtjad tegelevad klientide kaebustega, politseinikud jälitavad kurjategijaid ja arstid ravivad kroonilisi haigusi. Ometi on paljud kaebused, kuriteod ja tõved ennetatavad. Dan Heathi „Ülesvoolu“ on suurepärane raamat muutuste juhtimisest ja probleemide lahendamisest. Ta kirjeldab veenvalt, kuidas me kipume ühiskonnana väärtustama probleemidele reageerimist ja allavoolu lahendamist, selmet ennetada targalt nende tekkimist.

Radikaalne nihe mõtlemises

Ta alustab raamatut metafoorse looga jõevooluga järjest lisanduvatest uppuvatest lastest. Ilmselt tormaks suur osa meist instinktiivselt jõkke, et keskenduda allavoolu laste päästmisele. Meil pole aega esitada küsimust, kuidas need lapsed üldse jõkke sattusid. Nii ei tule meil pähegi tegelda tüübiga, kes lapsi jõkke viskab.

Ülesvoolu mõtlemine eeldab radikaalset nihet mõtlemises, mis seab fookusesse probleemide allikate leidmise, et lahendada probleemid enne, kui need tekivad. Heath toob raamatus näite koolist, mis vähendas väljalangevust poole võrra pärast seda, kui saadi aru, et tegu pole paratamatusega ning selle vältimisega tuleb alustada juba üheksandas klassis. Hea näide on ka üks reisimise veebilehekülg, mis suutis igal aastal ära hoida 20 miljonit (!) klienditeeninduskõnet, tehes oma broneerimissüsteemis üksnes mõne lihtsa muudatuse.

Mis takistab meil ülesvoolu mõelda?

Heath toob esimese põhjusena välja selle, et me tajume probleeme paratamatusena. Probleemipimedusest lööduna usume, et neid polegi võimalik lahendada – need on ju alati olnud.

Teine oluline takistus ülesvoolu mõtlemisel on see, et probleemidel pole omanikku. Probleemide lahendamiseks tuleb ujuda üles- ehk vastuvoolu, tuua kokku eri pooled ning tekitada uued koostöövormid.

Kolmandaks, me oleme niivõrd keskendunud „laste päästmisele“, et meil ei ole aega tegelda süsteemse mõtlemise ja lähenemisega.

On ka neljas põhjus. Tihti toob allavoolu probleemide lahendamine suuremat tähelepanu ja rahuldust. Laste jõest päästmise loos saaks suurema tunnustuse ilmselt see, kes lapsi veest välja sikutas, mitte see, kes vetteviskaja elimineeris. Metsatukka koristades näeme kohe tulemust ja tunneme end hästi. Mida teha aga selleks, et see prügi sinna ei jõuakski? Keskkonnaprobleemid on välja töötanud justkui kuri ideoloog, et ära kasutada inimeste nõrkusi: muutused on liiga aeglased, et tekitada arusaama vältimatust olukorrast.

See raamat on hea ja inspireeriv kaaslane, mis aitab mõtiskleda nii isiklike, organisatsiooni kui ka kogu ühiskonna probleemide juurpõhjuste väljaselgitamise ja muutuste juhtimise üle, et neid alatiseks ennetada.