investor Toomas

Rahaturgudel tegutseja kolm kõige saatuslikumat vaenlast on eelarvamused, emotsioonid ja liigne enesekindlus. Kui sa ei kontrolli oma psühholoogiat, pole lootustki, et kontrollid oma investeeringuid.

Maailma üks kuulsamaid käitumispsühholooge James Montier õpetab, kuidas kiirelt ja efektiivselt võita neid iga investori armutuimaid vaenlasi. Tema „Käitumusliku investeerimise taskuraamatu“ näited elust enesest selgitavad, kuidas käitumuslikud eripärad väiksema tootluse või, vastupidi, üha priskema kontoni viivad.

Kontrolli emotsioone

Montieri leiab, et impulssost börsil on sama halb mõte kui tühja kõhuga supermarketisse jalutada. Börsil tegutsedes tuleb alati valmis mõelda detailne plaan ning panna paika eesmärgid ja teekond nendeni. Enamasti kiputakse aktsiate tulevikuhinda ennustama minevikutootluse põhjal. Kui plaan on paigas, langeb see hookuspookus ära.

Ülereageerimine

Kui investor võtab börsil vastu kaotuse, käitub ta kui koeralt pureda saanu: tõmbub tagasi ega soovi rohkem investeerida. Montieri hinnangu järgi on just siis mõistlik rohkem investeerida. Kui sinu investeerimisteesid pole muutunud, ei tohiks sa ajutisele langusele reageerida müügi, vaid ostuga.

Üle reageerida võib ka teisiti. Kui aktsial läheb hästi, loodetakse, et edu jätkub ning investeeritakse sellesse hulljulgelt edasi. Aktsia saavutab küll õiglase hinna, kuid investorite piiritu entusiasmi tõttu jätkab see kerkimist ja mullistub. Kui optimistid üritavad lõpuks müüa, jääb sellise hinnaga ostjatest vajaka, mistõttu mull lõhkeb.

Ekspertide pimesi kuulamine

Analüütikud pole ilmeksimatud. Neil on küll turu kohta rohkem teadmisi, kuid nad on ka ülearu enesekindlad. Sestap võib analüütik panna mööda rohkem kui keskmine investor tänavalt. Liigne enesekindlus võtab eelise, mille annavad teadmised turu kohta.

Montieri arvates on analüüsimise asemel teinekord vaja lihtsalt tegutseda. Ta soovitab liigset infot vältida. Häid või halbu uudiseid kuuldes ostetakse või müüakse, kuid tihti on uudised juba hinda sisse kirjutatud.

Ankurdumine

Enamik inimesi otsib uudistest kinnitust infole ja oma põhimõtetele. Tegelikult tuleks otsida märke, mis lükkavad neid ümber. Kui arvad, et ettevõte on edukas, tuleb otsida vastupidiseid märke.

Pane kaotused paika

Investeerimisplaani koostades tuleb kindlasti panna paika, milliste tingimuste kokkulangemisel müüd ehk millal sinu investeerimistees enam ei kehti. Montieri sõnul on oluline piiritleda ka maksimaalne kaotus, mida oled valmis taluma.

Raamatu väljaandmist toetas LHV.

Katrin Oblikas
juhtimis- ja meeskondlik coach

Arengu- ja tagasisidevestlused on juhtimiskultuuri orgaaniline osa. Kas need aitavad ka kiiremini eesmärke saavutada? 

Ettevõtted kulutavad tohutult aega tagasiside ettevalmistamisele ja vestlustele. Samas on need kohtumised enamikule juhtidele ja töötajatele pigem pingelised kui oodatud. Seejuures on tagasiside tõhus kasutamine enam kui küsitav. Columbia ülikooli psühholoogi Kevin Ochsneri väitel rakendavad inimesed ainult 30% saadud tagasisidest. Ülejäänut eiratakse, lükatakse eemale või moonutatakse juba saamise hetkel.

See töötaja küll areneda ei taha …

Kujutame ette vestlust, kus juht on töötajale andnud ülevaate tema eelmise perioodi sooritusest. Seejärel küsib juht: „Mis sa ise arvad?“ Vastuseks saab ta küllap midagi sellist: „Ei noh, ma ei tea. Eks ma katsun siis veel hoolsam olla.“ Seepeale küsib juht: „Mida sa saaksid teisiti teha?“ Töötaja kehitab õlgu. Juht ootab hetke, kaotab siis kannatuse ja ütleb: „Minu arvates oleks abi, kui sa keskenduksid rohkem teemadele 1 ja 2.“ Endamisi aga teeb juht järelduse: see töötaja ei soovi küll areneda.

Traditsioonilise tagasiside puhul loeb ainult juhi, st tagasiside andja vaade minevikule. Saajal jääb üle info vastu võtta ja sellega leppida, minevikku ju muuta ei saa. Sageli kaasneb sellega seisund, mida kutsutakse vaimseks halvatuseks – ajus võimust võtvad stressihormoonid toetavad ellujäämist, mitte loovust ja tegutsemist.

Mineviku kohta on lihtne anda tagasisidet, sest tuldud tee on teada. See aga ei aita eesmärke saavutada ehk teha tulevikus asju paremini. Selleks, et vaadata ettepoole, on oluline saada edasisidet – infot selle kohta, kuidas eesmärgile jõuda.

Tagasisidest edasisideni – kuidas?

Joe Hirsch soovitab oma raamatus „Tagasisidest edasisideni“ vahetada aknast välja vaatamise strateegia ehk see, kus üks räägib teisele, millisena tema tegevused paistavad, peegli hoidmise strateegia vastu. Kui inimene hoiab teise ees peeglit, tekib ainult üks vaade – peegeldus. „Ja see on loomulikult ainus vaade, millel on tähendus. Seekord pole parem perspektiiv tagasiside andjal, vaid see on saajal, sest ta näeb seda üht inimest, keda kõige paremini tunneb: iseennast.“

Peegli hoidmise strateegia puhul on parim arengupartner nõustav juht, kes ei anna õiget valemit, vaid kuulab töötajat tähelepanelikult ja toetab teda, et leida eesmärkide saavutamiseks sobivaim viis. Nii muutub tagasiside edasisideks. Hierarhilisest vestlusest saab partnerite vestlus, kus loovus, teadlikkus, meeskondlikkus ja iseseisvus on olulisel kohal. Tulevik on küll loomata, kuid edasisidestav juhtimisstiil kujundab selle kõigile pingevabamaks.