Tõnn Talpsepp
Ettevõtluskõrgkooli Mainor teadusjuht

Võtsin Ray Dalio raamatu kätte ootuses leida huvitavaid põhimõtteid investeerimismaastikult, kuna autor on ennekõike tuntud kui suure­pärane investor ning riskifondi juht. Kokkuvõtlikult tuleb tõdeda, et raamat polnud mitte ainult väga huvitav põhimõtete kogumik, vaid osutus ka suurepäraseks juhtimis- ning ettevõtluskirjanduseks.

Mulle jäid Dalio põhimõtetest kõige rohkem kõlama radikaalne ausus ning täielik läbipaistvus, millest Dalio on oma investeerimisfirmat üles ehitades lähtunud. See on kontrastiks väga paljudele organisatsioonidele, kus ettevõttesisene kommunikatsioon ei toimi ning ei saa kuidagi rääkida läbipaistvast juhtimiskultuurist, kuigi pealtnäha selle poole püüeldakse.

Ray Dalio ettevõte Bridgewater Associates on olnud üks teerajajatest, kes on olulist intellektuaalset panust nõudvas valdkonnas organisatsiooni sees inimesi usaldanud ning kaasanud. Võrreldes tuntud tehnoloogiafirmadega on Bridgewater juba aastate eest teinud julge sammu edasi. Näiteks on nende suuresti teadusliku ja süstematiseeritud protsessi ühe osana igaühe tugevused ja nõrkused hinnatud ning ka kõigile avalikud. See toob kaasa võimaluse teha nii investeerimise kui  ka organisatsiooni juhtimise otsuseid nii, et hääletamisel antakse igaühe arvamusele automaatselt tõenäosuslik kaal. Selline lähenemine võib tunduda keeruline, kuid see keerukus kahvatub, kui arvestada, milliseid keerulisi kompleksseid otsuseid tuleb äärmiselt konkurentsitihedas investeerimis- või ärimaailmas vastu võtta.

Põhimõtted on tähtsad

Kuigi raamat annab ülevaate Ray Dalio eduloost ning selle aluseks olevatest põhimõtetest, tuletab see ka meelde, kuivõrd oluline on omada põhimõtteid ning neid järgida, sest just põhimõtted on need, mis meid igaühte ka isiksusena määratlevad.

Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et ise­seisev mõtlemine, süstematiseeritud ja tõenäosusi arvestav otsustusprotsess ning täielik ausus ja läbipaistvus on tähtsad põhimõtted, mis on teinud Ray Daliost ühe edukaima investori ja ettevõtja maailmas. Tema raamat on väärtuslik põhimõtete kogum, mis on eeskujuks igale organisatsioonile ja juhile.

Karsten Staehr
Eesti Panga ökonomist, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud

Richard Thaler võitis 2017. aastal Nobeli majandus­auhinna panuse eest käitumisökonoomika uurimisse. Ta on kogu karjääri vältel uurinud inimeste tegelikku käitumist ja selle mõju majanduslikele otsustele, sh säästmisele, investeerimisele ja tarbimisele.

Nobeli auhinda ei anta tavaliselt ärikoolis töötavale majandusteadlasele, aga Richard Thaler on mitmes mõttes ebatavaline. Ta on tegelenud erialadevahelise uurimistööga, mis hõlmab nii majandusteadust, ärijuhtimist kui ka psühholoogiat. Thaler on töötanud paljudes eri valdkondades, millest mõned pälvivad majandusteadlaste tähelepanu harva. Märkimisväärne on seegi, et tema töö tulemusi on tihti praktikas rakendatud ning need on otseselt mõjutanud investorite, ettevõtjate ja valitsusasutuste otsuseid.

Ratsionaalsuse eeldus

Majandusteoorias on tavaliselt eeldatud, et majanduses tegutsevad üdini ratsionaalselt mõtlevad inimesed. Homo economicus teeb alati seda, mis on talle parim, arvestades täielikult olemasolevat teavet, muu hulgas ka teadmisi kauge tuleviku kohta. Tegelikult ei ole aga keegi nii teadlik, tulevikku vaatav ja loogiliselt mõtlev. Seda ratsionaalsuse eeldust on lihtne kõrvale heita, aga mis peaks olema selle asemel? Kui me lihtsalt eeldaksime, et inimeste käitumises pole loogikat ega tervet mõistust, siis ei oleks sellest teadusele mingit kasu, sest teadlastel oleks võimatu inimkäitumist selgitada või ennustada. Richard Thaleri panus probleemi lahendamisse on olnud võtmetähtsusega, sest ta sidus majandusteaduse ja psühholoogia. Inimeste käitumine on mitmel keerukal moel mõjutatud paljudest teguritest. Psühholoogia ja teiste käitumisteaduse harude abil on aga võimalik ennustada mõnd käitumise seaduspära, millel on majandusotsustele otsene mõju.

Üks põhjuseid, miks inimesed ei ole täiesti ratsionaalsed, võib olla see, et kõigi võimalike tagajärgedega arvestamine tekitab liiga palju tüli või kulutusi ja see kaalub saadava kasu üles. Näib, et otsuste tegemisel on inimeste jaoks tähtis vaid mingi hulk aspekte ning kõik muu jääb tagaplaanile. See kognitiivne eelarvamus ehk raamimine (ingl framing) võib tähendada, et olulised probleemid jäävad märkamata, aga teisalt vähendab see otsuse tegemise keerukust. Autoostja vaatab näiteks ainult Volvosid, sest tema peres on alati Volvoga sõidetud. Investor ostab näiteks ainult Eesti aktsiaid, sest ta elab Eestis. Nooruk valib näiteks oma haridustee ilma, et ta mõtleks, mis ala spetsialiste 40 aasta pärast vajatakse. Thaler on näidanud, et sellise piiratud ratsionaalsuse (ingl bounded rationality) uurimine on tähtis, mõistmaks investeerimisvalikuid, tarbijate käitumist ja hinnakujundust finantsturgudel.

Teiste inimeste mõju ebaratsionaalsele käitumisele on suur

Thaler pani kahtluse alla ka ühe teise homo economicus’e eelduse, nimelt, et inimesed on individualistid ja arvestavad ainult enda heaoluga. Tõde on hoopis see, et inimesed võrdlevad end teistega ja lasevad sel võrdlusel oma käitumist mõjutada. Perepea võib hakata uut autot tahtma, kui näeb, et naabrite garaaži on ilmunud uus ja suurem sõiduk. Heategevusele annetatakse selleks, et teisi aidata, et käituda altruistlikult. Psühholoogias nähakse kadedust, ahnust ja kaastundlikkust käitumise peamiste tagantlükkajatena. On selge, et enese teistega võrdlemine võib mõjutada ka majandusvallas tehtud valikuid. Ebaratsionaalsete ajendite mõistmine aitab selgitada tarbijate käitumist, maksukuulekust ja suhtumist valitsusse.

Thaler ei ole rahuldunud ainult inimkäitumisest arusaamisega. Ta on kasutanud seda arusaamist ka selleks, et töötada välja meetodid, millega  võimalike halbade tagajärgedega käitumist mõjutada. Kogu majandusteaduses uuritakse üha enam, kuidas inimesed tegelikult käituvad.