Mare Pork
Tallinna Ülikooli psühholoogia prof. emer.

Häirimatu meel kindlustab olemise kerguse. Mida see tähendab ja kuidas seda saavutada? Kontrollimatu ärevus on sage psüühiliste vaevade säilitaja. Tundub, et inimese ja inimkonna saatus oleneb sellest, kui palju viha ja hirmu suudetakse muuta lahkuseks või kui palju suudetakse vähemalt vältida esialgu nende inimest ja maailma hävitavat toimet.

Sellest raamatust leiame teaduslaborite häid uudiseid: teadvelolekuharjutused, sh mediteerimine, võivad leevendada depressiooni (eriti tõsistel juhtudel) ning ärevust ja valu (ravimitega umbes samal määral, aga ilma kõrvaltoimeteta). Raamatust selgub, et nii meelekindlust kui ka lahkust on võimalik avara taju harjutamisega õppida. Kuidas on teadlased need tarkused omandanud? Leiame põnevaid ja lõbusaid näiteid teaduslikest otsingutest, pooltõdedest, teadlaste enda kallutatuse püüdlikest paljastustest, mediteerimisuuringutesse pöörde toonud munk-teadlasest ja teistest teaduse juhuslikest mõjuteguritest.

Kui palju saab inimene ise oma hetkeseisundi kujundamise abil püsivalt ajutegevust muuta? Sellele põhiküsimusele saame veenva vastuse tänapäevase teaduse pilgu läbi.

Anni Kuusik
Kliiniline psühholoog ja teadveloleku õpetaja

Mida peaks tegema selleks, et tunda meelerahu ja rõõmu, olla õnnelik? Et osata surfata vihal, hirmul ja teistel ebamugavatel emotsioonidel nii nagu ookeanilainetel? Eelmisel sajandil kogus tõendeid ja populaarsust asjaolu, et meie keha vajab tänapäevases maailmas sihilikku spordi või füüsilise liikumisega tegelemist selleks, et saaksime olla elujõulised ja terved nii kehaliselt kui ka vaimselt. Sel sajandil on üha rohkem tekkimas tõendeid, et täna­päevases infoküllases ja kiirelt muutuvas keskkonnas vajab ka meel harjutusi, et kogeksime meelerahu ja õnnetunnet ning oleksime iseendaga kooskõlas.

Raamatu autorid jagavad rikkalikke kogemusi

Selle raamatu autoritel on pea 50 aastat kogemust. Nad on uurinud, milline on meeleharjutuste mõju algajate ja kogenud mediteerijate ajutegevusele, kehale, emotsioonidele ja käitumisele ning kuidas see avaldub puhke- ja stressiolukorras. Raamat ilmub ajal, mil teadvelolek ja üldisemalt meeletreening on kogumas aina rohkem populaarsust, sealhulgas ka Eestis. Dan ja Richie jagavad oma aastatepikkusi kogemusi, mis on olnud seotud nii meeleharjutuste kui ka mediteerimis­õpetajatega. Nad räägivad ka lugusid õnnestumistest ja äpardumistest teadustöös, mille eesmärk on olnud uurida nii tavalisi inimesi kui ka üli­kogenud joogisid. Peamine küsimus on olnud, milliseid seisundeid või püsivaid muutusi võivad meeleharjutused esile kutsuda ajus ja kehas või emotsionaalses enesetundes ja käitumises.

Püsivad muutused ei tule üleöö

Tähelepanu juhtimise, keskendumise ning heasoovliku suhtumise kasvatamise esimesi vilju võib kogeda juba 10–30 harjutustunni järel. Selleks aga, et saavutada püsivad muutused – näiteks sügav ja häirimatu heasoovlikkus ning meelerahu, suurepärane keskendumis­võime ning vilumus oma seisundeid sekunditega muuta –, on tarvis iga ­päev harjutada ning osaleda kogenud õpetajate juhendamisel arengut toetavates intensiivsetes meeletreeningulaagrites.

Raamat ilmub ajal, mil teadvelolek ja meeletreening on kogumas aina rohkem populaarsust. See aitab selles valdkonnas orienteeruda ning loodetavasti hoiduda kiireid elu muutvaid lahendusi pakkuvatest õpetajatest, kelle lubadustel pole teaduslikku alust või kes toetuvad küsitava väärtusega uuringutele, mille on enda programmi müümise edendamiseks tellinud.

Marko Mihkelson
Ajakirjanik ja poliitik, Riigikogu liige

Michael Wolffi raamatu ilmumine tekitas selle aasta algul üle maailma paraja raputuse. See haarati lennult. Vähem kui kolme nädalaga müüdi üle pooleteise miljoni koopia.

Donald Trumpi valimisvõidu järel otsisid paljud palehigis vastust küsimusele: kes on ikkagi Donald Trump presidendina ja milline on tema lähiring? Wolffi raamat annab sellele vastuse. Kes vähegi huvitub Trumpi administratsioonist ja Trumpi enda passimisest presidendiametisse, sellele on Wolffi raamat kohustuslik.

Ladusa sulemehena tuntust kogunud Wolff pääses Trumpi ja tema kirju meeskonna vahetusse lähedusse. Mitme kuu jooksul õnnestus tal olla justkui kärbes Valge Maja seinal ning näha, kuulda ja talletada kõike, mis maailma ühe võimsaima riigi juhtimiskeskuses toimus. Trumpi lähiring uskus, et Wolff aitab neid reklaamida kui ajaloolise muutuse elluviijaid. Raamatu tööpealkiri: „Suur muutus: Trumpi administratsiooni esimene aasta“ viitas rahustavalt presidendi lähikondsetele.

Mida rohkem aga Wolff nägi ja kuulis, seda skeptilisemaks ja kriitilisemaks tema hoiak muutus. Valges Majas esimesest hetkest puhkenud sisekaklus (eeskätt peastrateeg Steven Bannoni ning Jarvanka ehk Trumpi nõunikust tütre Ivanka ja väimehe Jared Kushneri vahel) üksnes lisas rammusat ainest sellele, mis lõpuks Wolffi sulest ilmus. Näib, et 2017. aasta augustis vallandatud Bannon oli see, kelle keelepaelad olid kõige õlitatumad. Raamatu lõpp annab sellele ka seletuse, aga las see jääb avastamiseks.