Sel kuul valikus kaks raamatut



Selle kuu raamat I

Aruka investori taskuraamat KAAS

Aruka investori taskuraamat

Autor: John C. Bogle

Ilmumisaeg 01.08.2019

Kirjastus: Äripäev

Lehekülgi: 336

Hind klubis: 30.50 € Hind poes: 38.50 €

Raamatust loobumise aeg on läbi.

Probleemide korral: klubi@aripaev.ee tel: 667 0400

Aruka investori taskuraamat KAAS

Aruka investori taskuraamat

Autor: John C. Bogle

01.08.2019

Kirjastus: Äripäev

Lehekülgi: 336

 

Kasiinos võidab alati maja, hipodroomil kihlveokontor. Investeerimisega on lugu sama, leiab „Aruka investori taskuraamatu“ autor John C. Bogle. Ta on veendunud, et aktsiaturgudel on võitjaks finantskrupjeed ning kaotajaks investorid.

1974. aastal Vanguardi ja 1975. aastal maailma esimese indeksifondi asutanud Bogle leiab, et kui vähendada aktsiatega kauplemise osakaalu, suureneb märgatavalt võimalus teenida õiglast osa turu tootlusest. Oma sõnade kinnituseks toob ta uuringu, mille kohaselt kauples aastatel 1990–1996 kõige aktiivsem viiendik oma aktsiaportfelli läbi kiirusega üle 21% kuus. 17,9% suuruse aastatootluse juures tekitas see ligi 6,5% ulatuses tehingukulusid, mis tegi aastatootluseks kõigest 11,4% ehk vaid kaks kolmandikku turu tootlusest.

Ligemale veerandsaja aasta jooksul, mis on möödunud autori esimese raamatu avaldamisest, on indeksifondid, mille varad on kasvanud 168 korda, end igati kehtestanud. Ainuüksi viimasel kümnendil on investorid lisanud aktsiaindeksifondidesse 2,1 triljonit ja võtnud aktiivselt juhitud aktsiafondidest välja üle 900 miljardi dollari. See tohutu, kolme triljoni dollariline pööre investorite eelistustes ei tähenda midagi vähemat kui investeerimisrevolutsiooni.

Bogle keskendubki oma raamatus sellele, miks ja kuidas lõpetada viimastel aastakümnetel ligi 565 miljardit dollarit aastas enda taskusse pistnud krupjeede nuumamine. Kuid juttu tuleb paljust muustki kui vaid indeksifondidest, investeerimiskuludest ning sellest, miks pikaajaline investeerimine annab märksa paremaid tulemusi kui lühiajaline spekulatsioon. Bogle ise seadis raamatu eesmärgiks muuta lugeja arusaama investeerimisest laiemalt. Ja nii räägibki ta lisaks finantsturu toimeloogikale ka näiteks diversifitseerimise kasulikkusest ning ohtudest, mis on seotud üksnes fondi minevikutootlusele lootma jäämisega või keskmise juurde tagasipöördumise põhimõtte eiramisega.

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi kunagine professor Paul Samuelson ütles kord oma kõnes järgnevat: „John Bogle’i esimese indeksifondi loomine oli võrdväärne ratta, tähestiku ning veini ja juustu leiutamisega.” Need neli on ajaproovile kenasti vastu pidanud. Sama juhtub ka traditsioonilise indeksifondiga, on Bogle oma raamatus veendunud.

Raamatu väljaandmist on toetanud LHV ja Tuleva.

Vaata näidislehekülgi ›

Hind klubis: 30.50 € Hind poes: 38.50 €

Raamatust loobumise aeg on läbi.

Aruka investori taskuraamat

Sissejuhatus kümnendale aastapäeva väljaandele

I peatükk

Mõistujutt

II peatükk

Ratsionaalne entusiasm

III peatükk

Saage äritulust osa

IV peatükk

Kuidas enamik investoreid võidumängus kaotajaks jääb

V peatükk

Keskendumine kõige madalama kuluga fondidele

VI peatükk

Dividendid on investori (parimad?) sõbrad

VII peatükk

Suur illusioon

VIII peatükk

Maksud on samuti kulu

IX peatükk

Kui head ajad on möödas

X peatükk

Pikaajaliste võitjate valimine

XI peatükk

„Tagasipöördumine keskmise juurde”

XII peatükk

Kas küsida fondide valikul nõu?

XIII peatükk

Kasum lihtsuse ja kokkuhoiu kuningalt

XIV peatükk

Võlakirjafondid

XV peatükk

Börsil kaubeldavad fondid (ETF-id)

XVI peatükk

Indeksifondid, mis lubavad turgu ületada

XVII peatükk

Mida arvanuks indeksisse investeerimisest Benjamin Graham?

XVIII peatükk

Vara jaotus I: aktsiad ja võlakirjad

XIX peatükk

Vara jaotus II

XX peatükk

Investeerimisnõuanne, mis peab ajale vastu

Tänuavaldused

Aruka investori taskuraamat

Nelli Janson
LHV vanemmaakler

Autor: Nelli Janson, LHV vanemmaakler

 

„Ärge otsige nõela – ostke terve heinakuhi.“ Just see soovitus iseloomustab „Aruka investori käsiraamatut“ kõige ilmekamalt. Raamatu autor John C. Bogle on üks väheseid, kes saab sellist soovitust endale lubada ning selle soovituse eest ka täiel määral vastutuse võtta.

 

John C. Bogle, kes kahjuks aasta alguses 89aastasena meie hulgast lahkus, jättis endast investeerimismaailma maha sügava jälje, muutes väga paljude (väike-)investorite elu. Bogle asutas 1974. aastal fondivalitseja Vanguardi, mille hallatavate varade maht on tänaseks kasvanud 5 triljoni dollarini. Paar aastat hiljem lõi ta Vanguardi indeksifondi, mille eesmärk oli väiksemate kuludega jälgida S&P 500 indeksit ja vältida fondijuhtidele makstavaid suuri tasusid. Tema loogika indeksifondi loomisel oli lihtne: investeerides saad seda, mille eest sa ei maksa, ehk pikaajalisel investeerimisel on kulude osakaal väga tähtis.

 

Enamikku meist valdab soov olla mis tahes tegevuses keskmisest parem ja investeerimisel, kus paremusjärjekorras ülespoole jõudmine toob sisse ka rohkem raha, on võidujooks turust parema investori tiitli nimel läbi aegade päevakorral olnud. Samas aga näitab kibe reaalsus, et n-ö aktsianoppimisega turgu edestada polegi nii lihtne, mistõttu õnnestub see vähestel ning sedagi pigem lühema aja vältel. Just siin soovitabki Bogle investoritel sammukese tagasi astuda ja põhjalikult läbi kaaluda, kas see mäng väärib üldse küünlaid. Ehk on siiski mõistlikum võtta see, mida turg annab, ning hoida sealjuures kulud võimalikud väikesed.

 

Sa kas sööd hästi või magad hästi

 

Esmapilgul näib, et turualmustele lootma jääda polegi erilist mõtet. Liidritest üksikaktsiate tootlused on lihtsalt sedavõrd suured. Samas ei küüni laiapõhjaline indeksifond ka parimail aastail neile ligilähedalegi. Oma raamatus seletab autor põhjalikult lahti, miks ei tasu üksikute liideraktsiate uhkest hinnatõusust end siiski pimestada lasta. Samuti seda, miks omandavad pikaajalise investeerimise puhul just portfelli hajutatus ja püsikulud komeedina börsitaevasse tõusnud aktsiate jahtimisest märksa suurema tähtsuse. Nüüdisaegse portfelliteooria looja Harry Markowitz on öelnud, et investorid ei saa eeldada oma investeeringutelt pikema aja vältel kopsakaid kasumeid ilma suuri riske võtmata ja nii taandub pikaajaline investeerimine kahele valikule: sa kas sööd hästi või magad hästi.

 

Meile kõigile meeldib mõte üleöö rikkaks saada. Paraku juhtub seda väga harva ning tulemuse nimel tuleb teha tööd, olla kannatlik ja järjekindel. Kuna turust edukama aktiivselt juhitud fondi leidmine kipub enamasti pimedale vedamisele taanduma, kasutab tark investor ära parima riski ja tulu suhtega pakkumise, milleks on indeksifond. See otsus lahendab korraga ära mitu probleemi, sest riskide ja investeeringute hajutamine ning kulude piiramine on indeksifondi juba n-ö sisse kirjutatud. Regulaarse investeerimisega väldib investor ka turu ajastamist, sest just üksikaktsiate puhul on ajastus tihtipeale väga kriitilise tähtsusega.

 

John C. Bogle oli mees, kelle elutöö oli aidata alles oma investeerimistee alguses olevaid investoreid, kaitstes neid börsil valitsevate hundiseaduste eest. Parim viis teda selle eest tänada on järgida tema õpetusi.

Tõnu Pekk
Tuleva asutaja ja fondijuht

Autor: Tõnu Pekk, Tuleva asutaja ja fondijuht

 

Õigustades pensionifondide viletsust, räägivad pangad, et riik on raha paigutamist liiga karmilt piiranud. Miljoneid inimesi jõukaks teinud Bogle tõestab „Aruka investori taskuraamatus“, et tulu toovad just rangemad investeerimispiirangud.

 

Radikaalselt rangete investeerimispiirangutega fond

 

43 aastat tagasi asutas Bogle investeerimisfondi, mis erines teistest jäikade reeglite poolest. Fondijuhi otsustada ei jäänud praktiliselt midagi. Tema ülesanne oli lihtsalt osta USA viiesaja suurima ettevõtte aktsiaid. Regulaarselt ja täpselt sellises proportsioonis, nagu kirja pandud nimekiri ehk indeks ette seadis. Ei mingit kavalust ega ennustamist.

 

Maailma kõige esimene indeksifond Vanguard 500 on tänaseks üks maailma suurimaid ja tootluse poolest edukamaid investeerimisfonde.

 

Vanguardis kogudes oleksime miljardi võrra rikkamad

 

Kui meie, Eesti inimesed, oleksime saanud algusest peale panna oma II samba vara Vanguardi indeksifondi, oleksime täna ligi miljardi euro võrra rikkamad. Iga inimese pensionikontol oleks keskmiselt ligi 1500 eurot rohkem.

 

17 aastaga oleme II sambasse säästnud kokku 3,7 miljardit eurot. Vanguardis oleksime lisaks teeninud 1,6 miljardit eurot investeerimistulu. Pankade pensionifondid on andnud meile peaaegu kolm korda vähem – napilt 0,6 miljardit eurot.

 

Vähem piiranguid pole tegelikult paremat tootlust andnud

 

Nõrgas tulemuses on süüdi seadusega määratud karmid investeerimispiirangud, räägivad pankade fondijuhid. Bogle muigaks selle jutu peale. Oma raamatus näitab ta andmetele toetudes, mida Vanguardi fondid ka praktikas tõestanud on: just ranged reeglid annavad eeldused selleks, et investorite vara jõudsalt kasvaks.

 

Aga tuleme korraks tagasi Eestisse. Pankade muid investeerimisfonde pensionifondide reeglid ei piira. Kas need on klientidele rohkem edu saavutanud? Ei ole.

 

Aastal 2005 alustanud Swedbanki Fondifond 100 (1) osakuid ostnud inimeste vara on kasvanukeskmiselt vaid 2% aastas, kokku 30%. Vanguardi indeksifondis (2) oleks raha sama ajaga kasvaud 140%.

 

Aastal 2001 asutatud SEB Global Chance / Risk Fund on teeninud klientidele samuti keskmiselt 2% aastas. LHV Maailma Aktsiad Fondi klientidel on läinud veel kehvemini – fondi käivitamisel sinna raha paigutanud investor pole tosina aastaga mitte midagi teeninud.

 

On veel hullemaid, aga ka mõni parem näide. Kunagi laialt reklaamitud Swedbanki IdaEuroopa Aktsiafond on kaotanud igal aastal keskmiselt 3% investorite varast. 2005. aastal investeeritud rahast on tänaseks üle kolmandiku läinud. Samas SEB Eastern Europe ExRussia Fond on teeninud investoritele keskmiselt 6% tootlust aastas, jäädes Vanguardile vaid napilt alla.

 

Rea fonde on pangad tänaseks üldse müügilt koristanud – näiteks SEB Kasvufond või hiljuti suletud LHV Pärsia Lahe Fond. Tavaliselt lõpetavad kiiresti tegevuse ikka viletsate tulemustega fondid.

 

Kõigi nende investeerimisfondide juhid ostavad ja müüvad nagu süda lustib. Nad võtavad sellist valitsemistasu nagu õigeks peavad. Riik pole tegevust piiranud. Ometigi on tagajärjeks see, et piiranguteta tegutsevad investeerimisfondid ei kannata võrdlust isegi pankade II samba fondidega.

 

Miks suurem vabadus tootlust ei paranda?

 

Bogle selgitab, miks piirangud töötavad.

Esiteks, rangete reeglitega fondi on märksa odavam juhtida – pole vaja raisata aega ja raha ennustamatu ennustamisele. Ka ei pea hea tootlusega fondi valitseja palkama müügimeeste armeed seda inimestele kavalusega pähe määrima. Kuludel on aga ühene seos fondi pikaajalise tootlusega: mida madalamad tasud, seda kõrgem tootlus.

 

Teiseks, reeglid kaitsevad inimlike vigade eest. Enamus investoreid saab vabalt valides kehvema tulemuse kui turu keskmist jäljendav indeksifond. See ei puuduta ainult tavainimesi: turu keskmisele jääb alla 90% professionaalsetest investoritest. Enese võimete ülehindamine ja keskendumine lühiajalistele tulemustele on probleemid, mis kipuvad iseloomustama just finantssektori töötajaid.

 

Mida saad sellest sina pensioniks raha kogudes õppida?

 

Kui sa kogud oma tuleviku jaoks raha, eelista madalate kuludega indeksifondi. Tuleva pensionifond sündis Vanguardi eeskujul. Tuleva eeskujul tõid omakorda ka pangad indeksifondid oma tootevalikusse. Neid pead küll ise n-ö leti alt küsima – tellerid ja müügiagendid kiidavad reeglina vanu, kõrge tasuga fonde.

 

Kas siis igasugused investeerimisklubid ja -õpikud on ajaraisk? Kindlasti mitte. Valides aktsiaid ja püüdes turutrende ennetada, õpid tundma börsiettevõtteid ja finantsmaailma laiemalt. Sellest võib saada põnev hobi.

 

Ise kaubeldes koged kindlasti aegajalt peadpööritavat edu, teinekord saad aga mõne rohkem või vähem põrmustava pettumuse osaliseks. 10, 20, 30 aasta lõikes on tõenäoline, et sinu portfelli tootlus jääb siiski indeksifondi tootlusele alla. Pole hullu – hobile tulebki tavaliselt peale maksta!

 

Pea lihtsalt meeles kahte asja:

  1. Ära pane hobi alla kogu raha, millest kavatsed tulevikus elada. Bogle soovitab kauplemisportfelli paigutada mitte rohkem kui kümnendikku varast. Ülejäänu mingu ikka indeksifondi.
  1. Teiseks, ära maksa kinni võõraste inimeste hobi. Teisisõnu: ära maksa kõrget vahendustasu selle eest, et lipsustatud fondijuht sinu varaga panuseid teeks. Sarnaselt sinule kuulub ilmselt temagi enamuse sekka, kellel ei õnnestu rangete piirangutega indeksifondi võita. Ise pusides vähemalt õpid midagi maailma kohta.

 

(1) Fondide nimele klõpsates saad vaadata nende fondide tulemuste statistikat ja indeksiga võrdlust maailma suurima analüüsimaja Morningstar portaalis.

 

(2) Näites kasutan kahte Vanguardi 2002. aastast Euroopas pakutavat fondi: Vanguard Global Stock Index Fund ja Vanguard Euro Government Bond Index Fund, kuhu aastatel 2002-2010 suunan vara 50/50 ja edaspidi 75/25 suhte alusel, jäljendamaks täpselt Eesti pensionifondide piirangut maksimaalse aktsiate osakaalu osas. Vaata arvutusi siit.

Selle kuu raamat II

Aatomharjumused KAAS

Aatomharjumused

Autor: James Clear

Ilmumisaeg 12.08.2019

Kirjastus: Äripäev

Lehekülgi: 320

Hind klubis: 30.50 € Hind poes: 38.50 €

Raamatust loobumise aeg on läbi.

Probleemide korral: klubi@aripaev.ee tel: 667 0400

Aatomharjumused KAAS

Aatomharjumused

Autor: James Clear

12.08.2019

Kirjastus: Äripäev

Lehekülgi: 320

 

Olgu missiooniks puusalt paar kilo maha raputada, esimene maraton läbida või töises plaanis uhke kannapööre korraldada, veename end tihti, et suur edu nõuab suuri samme. Tegelikult taandub aga kogu maagia igapäevaharjumustele, mitte kord elus tehtud muudatusele, selgitab James Clear oma raamatus „Aatomharjumused“.

1930ndatel pakkus V. F. Skinner välja sellised mõisted nagu stiimul, vastus ja preemia. Nimelt mõistsid toonased käitumisteadlased, et õige preemia või karistus lükkab meid kindlal viisil tegutsema. Kuigi Skinneri mudel selgitas suurepäraselt, kuidas välised stiimulid inimeste harjumusi mõjutavad, ei aidanud see mõista, kuidas meie mõtted, tunded ja uskumused sellesse keerulisse võrrandisse paigutuvad.

Et seda tühimikku täita, pakub Clear oma „Aatomharjumustes“ välja kognitiiv- ja käitumisteaduse integreeritud raamistiku, mis on üks esimesi, mis võtab arvesse nii väliste stiimulite kui ka sisemiste emotsioonide mõju harjumustele. Ta kirjeldab lihtsalt ning hoogsalt, kuidas ehitada üles paremaid harjumusi ja seda mitte üksnes päevadeks või nädalateks, vaid terveks eluks. Raamatu selgrooks on neljast sammust koosnev harjumuste mudel ‒ signaal, himu, vastus ja preemia, ning neli käitumise muutmise seadust. Kuigi iga tema sõna taga seisavad teaduslikud tõendid, ei ole tegu kaugeltki mitte kuiva akadeemiline uurimuse, vaid ütlemata tõhusa käsiraamatuga.

Aastal 2017 lõi James Clear harjumuste akadeemia, millest sai üks peamisi treeningplatvorme neile, kelle eesmärgiks oli nii isiklikus elus kui ka töises plaanis paremaid harjumusi juurutada. Õigepea asusid Fortune 500 ettevõtted ja plahvatuslikult kasvavad idufirmad oma juhte ja meeskondi just sellesse akadeemiasse koolitustele saatma. Tänaseks on harjumuste akadeemia lõpetanud üle
10 000 juhi, treeneri ja õpetaja.

Hind klubis: 30.50 € Hind poes: 38.50 €

Raamatust loobumise aeg on läbi.

Aatomharjumused

SISUKORD

Sissejuhatus. Minu lugu ........................................................... 9

PÕHIALUSED .............................................................................19

Miks tillukesed muudatused toovad suuri muutusi?

  1. Aatomharjumuste üllatav jõud ......................................... 21

  2. Harjumused kujundavad teie identiteeti (ja vastupidi)...... 39

  3. Kuidas saavutada nelja lihtsa sammuga paremad harjumused ........ 53


ESIMENE SEADUS.....................................................................67

Tehke see nähtavaks

  1. Mees, kes ei näinud õigesti ................................................ 69

  2. Parim uue harjumuse tekitamise viis............................... 79

  3. Motivatsioon on ülehinnatud, keskkond on tihti tähtsam.............. 91

  4. Enesekontrolli saladus...................................................... 101


TEINE SEADUS.........................................................................109

Tehke see atraktiivseks

  1. Kuidas teha harjumus vastupandamatuks..................... 111

  2. Sugulaste ja sõprade roll harjumuste kujundamises .... 123

  3. Kuidas leida üles halbade harjumuste põhjused ja need kõrvaldada.......135


KOLMAS SEADUS....................................................................149

Tehke see lihtsaks

  1. Astuge aeglaselt, aga mitte tagasi ................................. 151

  2. Vähima pingutuse seadus.............................................. 159

  3. Kuidas lõpetada kahe minuti reegli abil asjade edasilükkamine.......... 171

  4. Kuidas teha head harjumused paratamatuks ja halvad võimatuks....... 181


NELJAS SEADUS .....................................................................193

Tehke see rahuldust pakkuvaks

  1. Käitumise muutmise kuldreegel................................... 195

  2. Kuidas iga päev headest harjumustest kinni pidada.....207

  3. Kuidas vastutav partner võib kõike muuta.................. 219


EDASIJÕUDNUTE TAKTIKA ..................................................229

Kuidas saada lihtsalt heast tõeliselt suurepäraseks

  1. Kogu tõde talendi kohta (millal geenid loevad ja millal mitte) .............231

  2. Kuldkiharakese reegel. Kuidas säilitada elus ja töös motivatsiooni ..... 243

  3. Heade harjumuste tekitamise pahupool ..................... 253


Kokkuvõte ............................................................................. 265

Püsivate tulemuste saladus .................................................. 265

LISA............................................................................................269

Mida järgmiseks lugeda? ..................................................... 271

Nelja seaduse väikesed õppetunnid ................................... 273

Kuidas neid ideid äris rakendada?...................................... 279

Kuidas neid ideid lastekasvatamises rakendada?.............. 281

Tänusõnad ............................................................................. 283

Märkused ............................................................................... 287

Aatomharjumused

Raimo Ülavere
Kuidas üleöö edu saavutada ja harjumusi muuta?

Autor: koolitaja ja coach Raimo Ülavere

 

Kujuta ette, et oled ruumis, kus sinu ees laual on jääkuubik. Ruumis on –5 kraadi ning suu kaudu hingates näed selgelt oma hingeauru. Jääkuubik laual näeb välja just sobiv, et sellega head värskendavat jooki jahutada. Ja siis hakkab ruumis vaikselt soojemaks minema …

 

–4 kraadi. –3 kraadi. Jääkuubik sinu ees seisab endiselt sama koha peal. –2 kraadi. –1 kraad. Midagi pole muutunud, hingeauru tuleb ikka, jääkuubik seisab. Ja siis on ühtäkki ruumis 0 kraadi. Jääkuubik sinu ees hakkab sulama. Kui siiani ei teinud jääkuubik teist nägugi, siis nüüd toob ainuüksi 1kraadine samm kaasa järsu muutuse jääkuubiku olekus.

 

Üleöö läbimurre. Eespool kirjeldatu on sarnane sellega, kuidas harjumuste muutmisel väikeste sammudega murdepunkti jõuda. Ehkki läbimurre on võtnud kõvasti aega, veelgi enam, suurt hulka väikeseid korduvaid samme, tundub see kõrvalt vaadates üleöö eduna. Sama loogika kehtib enamikku inimesi, loodust ja majandust puudutavate nähtuste puhul: alates kuulsast hokikepi graafikust internetiäris kuni puude kasvamise ja isiklike käitumisharjumuste muutuseni.

 

Parim raamat harjumuste muutusest. James Cleari „Aatomharjumused“ on ehk parim raamat, mida olen seni harjumuste muutmise teemal lugenud. Selle peamine iva seisneb tõdemuses, et edu on igapäevaste harjumuste, väikeste sammude, mitte aga ühekordse üleelusuuruse muutuse tagajärg.

 

Miks see raamat mulle meeldib? Peamiselt kolmel põhjusel: selgus, lihtsus ja … nii päriselu moodi.

 

Selgus. Ma saan raamatut lugedes aru, mis on harjumus, kuidas see tekib ja kuidas seda muuta (kui on vaja). Raamatus on konkreetsed metoodikad, arusaadavad nõuanded, kuidas tekitada – enda vaates – positiivseid harjumusi ning kuidas halbadest – jällegi enda vaates – vabaneda. Erinevalt paljudest eneseabiraamatutest ei kostita Clear lugejaid suurte sõnadega, millel puudub tegelikult igasugune sisu. Pole nõuandeid stiilis „leia oma kirg“, pole ka jutte enda väestamisest (mida iganes see ka ei tähendaks) või seni avastamata sisemise jõu köidikuist vabastamisest. Lühidalt: ma saan aru, mida tegema pean, kui ma tahan harjumust muuta. Ja selline selgus on erakordselt suur väärtus.

 

Lihtsus. Harjumuste muutmise metoodikad on pigem lihtsad. Ei pea tegema radikaalseid elupöördeid, jätma oma senist elu kus seda ja teist ning alustama homsest „parema inimesena“. Clear toob välja konkreetsed nõuanded, kuidas teha muutus nähtavaks, hädavajalikuks – nii et sa ei saa seda tegevust tegemata jätta – ning ka meeldivaks. Harjumuse muutmine ei pea sugugi olema ränkraske kivi mäkke lükkamine.

 

Olge siiski hoiatatud, ehkki metoodikana on harjumuste muutmine lihtne, ei tähenda see paraku seda, nagu oleks harjumuste päriselt muutmine, nende päevast päeva, nädalast nädalasse tegemine alati kerge. Mida selgem ja lihtsam on aga metoodika, plaan, seda tõenäolisem on siiski selle järgimine.

 

Päriselu. „Aatomharjumustel“ on – või vähemasti mulle tundub nii – tugev seos päriseluga. Ja see on ka peamine põhjus, miks ma seda raamatut nii kõrgelt hindan. Clear kirjutab muu hulgas sellestki, kuidas sageli on motivatsiooni ning talendi roll edus selgelt üle hinnatud. Ja kuidas tuleb eelkõige protsessile, tegevustele keskenduda. Sest just tegevused on need, mis sind üldse kuhugi viivad, samal ajal kui tulemus on ainult tegevuste tagajärg, mõõdik. Enamikul juhtudel ei ole edukam ja tulemuslikum see, kes on kaunimalt oma eesmärgid sõnastanud, vaid see, kes on valinud õiged tegevused ning neid ka järjekindlalt teeb. Sammhaaval. Iga päev. Natukene.

Kristel Kont
Edu võti on rutiin

Autor: Kristel Kont

 

Olen harjumuste teemal üksjagu lugenud, sestap olin lausa üllatunud, kuivõrd värske elamuse “Aatomharjumused” mulle pakkus. Kui Charles Duhiggi „Harjumuse jõud“ on vaieldamatult selle valdkonna n-ö teoreetiline “piibel”, siis James Clear annab üksikasjaliku tööriistakasti, kuidas praktikas uusi harjumusi juurutada või vanadest loobuda.

 

Autori sõnul leiavad suured muutused aset mitte järskude murrangutena, vaid väikeste, vaevumärgatavate sammude jadana. Edu võti pole „õige“ eesmärk või raudne tahtejõud – näidake sportlast, kelle eesmärgiks pole võita ja kes ei ole selle nimel valmis iga päev treenima. Edukad on hoopis need, kes on vähem või rohkem teadlikult loonud igapäevased rutiinid ehk automaatsed harjumused, mis aitavad eesmärkideni liikuda.

 

Kuidas seda siis teha? „Aatomharjumuste“ moto võiks kõlada nõnda – kohaleminek on tähtsam kui saavutamine. Sportima hakates on oluline minna ka halva ilma või tujuga spordisaali kohale, kas või viieks minutiks. Nii kinnistame ettekujutust iseendast kui inimesest, kes ka kehval päeval trenni läheb ja mõne aja pärast ei nõua see enam märkimisväärset pingutust.

 

Käitumise muutmine ei tähenda hambad ristis enesepiitsutamist

 

Teiseks oluliseks harjumuste kujundajaks on meid ümbritsev keskkond. See hõlmab nii füüsilist keskkonda kui inimesi meie ümber. Kuna jälgime paratamatult teiste inimeste käitumist, pole paremat viisi uue harjumuse juurutamiseks (või vanast loobumiseks) kui liituda nendega, kes juba soovitud käitumist harrastavad. Eks põhinevad sel loogikal ka väga erinevate eesmärkidega rühmad, alustades kaalujälgijatest ja harrastussportlastest ning lõpetades moodsa aja enesearengu mastermind-gruppidega. Eriti hea, kui meil on rühma liikmetega veel teisigi sarnaseid jooni, mis aitavad nendega samastuda ja ühist identiteeti luua.

 

Ehk kõige enam mõtlemisainet pakkus Cleari mõttekäik sellest, kuidas harjumusi endale meeldivaks kujundada. Käitumise muutmine ei pea tähendama hambad ristis enesepiitsutamist, vaid olema võimalikult rahuldust pakkuv. Seisnegu see siis enese premeerimises või millegi käegakatsutavaks saavutuseks muutmises. Näiteks saab 3-eurose latte ostmata jätmisel mündid tseremoniaalselt hoiupõrsasse lasta või nädala lõpus kogutud raha kontole kanda ning tunda nõnda rõõmu samm-sammult lähenevast unistusest.

 

Väärt mõtlemisainet ja konkreetseid nõuandeid, mis põhinevad Cleari aastatepikkusel tööl iseenda ja teiste harjumustega, leiab sellest pisut enam kui 300-leheküljelisest raamatust hulganisti. Lihtsas, kuid kaugeltki mitte triviaalses vormis väärt lugemine!

Eelmised raamatud

Raamatuklubist

Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid.

Oleme tegutsenud juba 15 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast juhtimiskirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.

  • Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud 21% soodsamalt.
  • Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
  • Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
  • Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
  • Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.

Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.

Kodukord

1. Äripäeva raamatuklubis ilmub iga kuu (v.a juulis) 1-2 klubiraamatut juhtimise, psühholoogia, müügi, turunduse vms teemal.

2. Kord kuus saadame klubi liikmetele uusi raamatuid tutvustava uudiskirja.

3. Klubi liige saab jooksva kuu klubiraamatud 21% poehinnast odavamalt, peale selle teeme muid sooduspakkumisi.

4. Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta. Kui tellite raamatud kulleriga, on tasu 1,50 eurot.

5. Klubiraamatute eest saab tasuda e-arve püsimaksekorraldusega või arve alusel.

6. Kui soovite kuu klubiraamatutest loobuda, teatage sellest hiljemalt 20. kuupäevaks (juunis ja detsembris 15. kuupäevaks). Loobumiskuupäeva tuletame meelde ka SMS-i teel. Teatamata jätmist peame raamatute tellimiseks.

7. Raamatutest loobumisest saate teatada:
a) klubi kodulehel raamatuklubi.aripaev.ee,
b) telefonil 667 0400 (tööpäeviti kell 9‒17),
c) aadressil klubi@aripaev.ee.

8. Klubi liige saab jooksva kuu klubiraamatuid osta ka e-raamatuna, klubihinnaga e-raamatu ostmiseks saadame kuu uudiskirjas lingi ja unikaalse sooduskoodi. E-raamatu ostmine ei tühista paberraamatute tellimust.

9. Kui ostate aasta jooksul vähemalt 6 raamatut, saate lisaks kingituseks valida ühe varem ilmunud klubiraamatu.

10. Raamatuklubist lahkumiseks kirjutage klubi@aripaev.ee või helistage 667 0400 (tööpäeviti kell 9‒17).