Sel kuul valikus kaks raamatut



Selle kuu raamat I

Oma nahk mängus KAAS

Oma nahk mängus

Autor: Nassim Nicholas Taleb

Ilmumisaeg 20.04.2019

Kirjastus: Äripäev

Hind klubis: 30.50 € Hind poes: 38.50 €

Raamatust loobumise aeg on läbi.

Probleemide korral: klubi@aripaev.ee tel: 667 0400

Oma nahk mängus KAAS

Oma nahk mängus

Autor: Nassim Nicholas Taleb

20.04.2019

Kirjastus: Äripäev

New York Timesi bestseller nr 1.

Nassim Nicholas Taleb sai väga kuulsaks ühe oma varasema raamatuga „Must luik“, mida seni eesti keeles avaldatud pole. Oma julges uues teoses paneb ta proovile paljud meie kauaaegsed arusaamad, mis on seni kehtinud riski ja preemia, poliitika ja religiooni ning finantsmaailma ja isikliku vastutuse kohta.

Vaata näidislehekülgi ›

Hind klubis: 30.50 € Hind poes: 38.50 €

Raamatust loobumise aeg on läbi.

Oma nahk mängus

1. RAAMAT:
SISSEJUHATUS 17
Oma naha mängupaneku vähem ilmsed aspektid 21
Proloog. 1. osa 25
Peksasaanud Antaios 25
Liibüa pärast Antaiost 26
Ludis de alieno corio 29
Veel leidub väepealikke 31
Bob Rubini ärimudel 32
Süsteemid õpivad väljapraakimise kaudu 34
Proloog. 2. osa 39
Sümmeetria lühiülevaade 39
I. Hammurabist Kantini 39
II. Kantist Paksu Tonyni 47
III. Modernism 54
IV. Hing mängus 62
Proloog. 3. osa 73
“Incerto” küljekondid 73
Tee 74
Täiustatud detektor 76
Raamatuarvustajad 77
Raamatu ülesehitus 79
Lisa:
Asümmeetriad elus ja mitmesugustes nähtustes 82

2. RAAMAT
ESIMENE PILK AGENDIPROBLEEMILE 85
1. peatükk 87
Miks peab igaüks ise oma kilpkonni sööma:
võrdsus määramatuses 87
Klient sünnib iga päev 88
Vilja hind Rhodosel 91
Võrdsus määramatuses 93
Rav Safra ja šveitslased 95
Liikmed ja mitteliikmed 97
Kas te asute diagonaalil? 102
Kõik (otseses tähenduses) on samas paadis 103
Aktsianimekirjast rääkimine 105
Põgus visiit arstikabinetti 106
3. RAAMAT
SUURIM ASÜMMEETRIA 111
2. peatükk 113
Kõige sallimatum võidab:
kangekaelse vähemuse võim 113
Kriminaalid, kellel on maapähkliallergia 115
Renormeerimisrühm 121
Veto 124
Lingua franca 125
Geenid versus keeled 127
Religioonide ühesuunaline tänav 128
Uuesti detsentraliseerida 132
Vooruste teistele pealesurumine 132
Vähemuse võimu stabiilsus, tõenäosuslik argument 134
Popperi-Gödeli paradoks 136
Turgude ja teaduse lugupidamatus 137
Unus sed leo: üks, aga see-eest lõvi 139
Kokkuvõte ja järgmiseks 140
3. raamatu lisa
Veel midagi ootamatut kollektiivist 141
Null-arukusega turud 144
4. RAAMAT
HUNDID KOERTE SEAS 147
3. peatükk 149
Kuidas seaduslikult teist inimest pidada 149
Piloodi pidamine 151
Ettevõtte raudvarast ettevõtte töötajani 154
Coase’i firmateooria 156
Komplekssus 157
Kummaline orjade pidamise vorm 158
Vabadus pole kunagi tasuta 159
Hundid koerte seas 160
Vastumeelsus kaotuse ees 163
Oodates Konstantinoopolit 164
Ärge kõigutage Bürokratistani 166
Järgmiseks 168
4. peatükk 169
Teiste nahk teie mängus 169
Kodulaen ja kaks kassi 169
Peidetud nõrkade kohtade leidmine 172
Kuidas panna mängu enesetaputerroriste nahk 175
Järgmiseks 178
5. RAAMAT
ELUSOLEMINE TÄHENDAB RISKIMIST 179
5. peatükk 181
Elu simulaatoris 181
Jeesus oli riskija 182
Pascali kihlvedu 183
Maatriks 184
The Donald 185
Järgmiseks 186
6. peatükk 187
Intellektuaal, ent loll 187
Kust leida kookospähklit 188
Teadus ja stsientism 188
Intellektuaal, ent väikekodanlane 190
Pole kunagi koos venelastega purju joonud 192
Kokkuvõtteks 193
Postscriptum 193
7. peatükk 195
Ebavõrdsus ning oma nahk mängus 195
Ebavõrdsus versus ebavõrdsus 195
Staatika ja dünaamika 198
Pikettism ja mandariinide klassi mäss 202
Kingsepp kadestab kingseppa 205
Ebavõrdsus, rikkus ja vertikaalne sotsialiseerumine 207
Empaatia ja inimesearmastus 208
Andmed, andmerämps 208
Riigiteenistuse eetika 210
Järgmiseks 212
8. peatükk 213
Ekspert nimega Lindy 213
Kes on “tõeline” ekspert? 215
Lindy enda Lindy 217
Kas me vajame hindajat? 218
Kuningannaga teed joomas 219
Institutsioonid 220
Oma huvide vastu 222
Veel kord hing mängus 223
Teadus on Lindy-aldis 224
Empiiriline või teoreetiline? 226
Vanaema teadlaste vastu 226
Lühiülevaade vanavanemate tarkusest 228
6. RAAMAT
LÄHEMALT AGENDIPROBLEEMIST 231
9. peatükk 233
Kirurgid ei tohiks välja näha kirurgidena 233
Ametile vastav väljanägemine 233
Rohelise puidu narrus 236
Hästirõivastatud äriplaan 238
Halloweeni piiskop 239
Gordioni sõlm 241
Elu üleintellektualiseerimine 241
Veel üks sekkumisäri 243
Kuld ja riis 244
Kompensatsioon 246
Haridus kui luksuskaup 246
Pläma äratundmise heuristik 247
Tõelised jõusaalid pole jõusaali moodi 248
Järgmiseks 249
10. peatükk 251
Mürgitatakse vaid rikkaid: teiste eelistused 251
Venenum in auro bibitur 252
Suured leinamajad 253
Vestlus 255
Progressi mittelineaarsus 255
Järgmiseks 256
11. peatükk 257
Facta non verba (Teod, mitte sõnad) 257
Ettepanek, millest on väga raske keelduda 258
Assassiinid 259
Tapmine kui turundus 261
Mõrv kui demokraatia 262
Kaamera paneb naha mängu 263
12. peatükk 267
Faktid on tõde, uudised on vale 267
Kuidas mitte nõustuda iseenesega 267
Info ei armasta kellelegi kuulumist 269
Mittenõustumiseetika 271
Järgmiseks 273
13. peatükk 275
Vooruse kaubastamine 275
Avalik ja isiklik 277
Voorusega kauplejad 278
Olla või näida? 280
Simoonia 280
Vooruse eesmärk on teised inimesed ja kollektiiv 282
Ebapopulaarne voorus 282
14. peatükk 285
Rahu, mitte tint ega veri 285
Marss Saturni vastu 287
Kus on lõvid? 288
Ajalugu intensiivravi palatist nähtuna 289
Järgmiseks 294
7. RAAMAT 295
RELIGIOON, USK JA OMA NAHK MÄNGUS 295
15. peatükk 297
Religioonist rääkides ei teata,
millest räägitakse 297
Usk versus usk 301
Libertarism ja kirikuta religioonid 302
Järgmiseks 303
16. peatükk 305
Pole olemas jumalakummardamist
ilma oma nahka mängu panemata 305
Jumalaile ei meeldi odavad signaalid 306
Tõendid 310
17. peatükk 311
Kas paavst on ateist? 311
Religioossus sõnades 314

8. RAAMAT 315
RISK JA RATSIONAALSUS 315
18. peatükk 317
Kuidas olla ratsionaalne ratsionaalsuse suhtes 317
Silmapetted 318
Ergoodilisus eelkõige 319
Simonist Gigerenzerini 321
Eelistuste avaldumine 322
Mis on religiooni otstarve? 323
Jutt ja tühjad sõnad 326
Mida ütleb Lindy? 326
Mittedekoratiivne dekoratiivses 327
19. peatükk 331
Riskimise loogika 331
Ergoodilisus 335
Korduvad riskid 336
Kes on “teie”? 339
Vaprus ja ettevaatlikkus ei ole vastandid 342
Veel kord ratsionaalsusest 343
Armasta mõningat riski 344
Naiivne empirism 344
Kokkuvõte 347
EPILOOG 349
Mida ütles mulle Lindy 349

Oma nahk mängus

Alar Tamming
AS Tavid

Nassim Taleb on praegusel hullumeelsel ajastul üks väheseid, kes on säilitanud terve mõistuse ega arva, et miski on õige sellepärast, et seda on öelnud mõni autoriteet. Eriti hull on lugu majandusteadusega.

On öeldud, et majandusteadus on ainuke teadus, kus sa võid maailmakuulsaks, ilma et sul oleks kordagi õigus. Nassim ütleb selle kohta lihtsalt – ära ütle, mis sa arvad majanduses juhtuvat, ütle, mis aktsiaid sa omad ja kuhu su vara on paigutatud. Ta nimetab seda tõeliseks vastutuseks oma sõnade eest ja „oma naha mängu panemiseks“.

Kahjuks on maailm sellest lihtsast printsiibist, mida võib nimetada mitmeti – „otsusega kaasnevaks vastutuseks“; põhimõtteks, et „kohtle endast nõrgemaid nii, nagu sooviksid, et tugevamad sind kohtleksid“; „tee teistele seda, mida sa soovid, et sulle tehtaks“; „kohtle oma lapsi nii, nagu Sa oleksid soovinud, et Su vanemad sind oleksid kohelnud või et „kõik peaks olema tasakaalus“ – järjest rohkem ja rohkem eemaldunud.

Taleb nimetab seda sümmeetria printsiibi eiramiseks ja näitab, et see on praeguste järjest suurenevate segaduste üks aluseid. Inimkond on selle teemaga kokku puutunud tuhandeid aastaid. Juba Hammurabi seadustes oli kirjas, et „kui ehitusmeister ehitab kellegi maja ja see kokku kukub ning surmab maja omaniku, siis surmatakse ka ehitusmeister“.

Tänapäeval ei peaks vastutus olema nii äärmuslik ja surmaga lõppema, kuid ei ole ka kuulda olnud juhtumistest, kus arhitekt oma ebaõnnestunud projekti eest saadud tasu tagasi maksaks. Vastastikuse ja sümmeetria all mõtleb ta mitte kasumi jagamist, vaid osalemist just kahjumi kandmises. Ja siin on asjad ikka väga paigast ära.

Pangad saavad osa kõikide äride kasumitest, kuid kliendi kahjumi korral ei ole neil sellega midagi pistmist; advokaadi töötasu on garanteeritud, hoolimata kohtuprotsessi tulemusest, fondijuhid kasseerivad iga-aastased teenustasud, hoolimata sellest, kas fond üldse midagi tootis, bürokraat võib otsustada mida iganes ja süsteem kaitseb teda oma otsuse tulemustega silmitsi seismast. Täielik asümmeetria. Kuid teatavasti ei tunne ükski lumehelves end laviinis süüdi.

Hoolimata raamatu geniaalsusest, selgusest ning tarkusest ei ole siiski oodata, et need, kes sellest raamatust õppida võiksid, seda teeksid. Vigases süsteemis toimuvad muutused alles siis, kui süsteem on jõudnud oma äärmusliku piirini. Kui isegi mõni pensionifondijuht mõistab, et õiglane oleks see, et tema saaks oma teenustasu alles kümnete aastate pärast, siis kui inimene on oma säästud koos kasumiga tagasi saanud, ehk on valmis osalema nii kasumis kui ka kahjumis, siis oma töökoha säilitamise huvides on tal targem oma teadmine endale hoida ja tegutseda selle nimel, et mitte anda inimestele õigust otsustada ise oma pensionisammaste üle.

Tegelikult oleks ju asi lihtne – ainult inimene saab otsustada, kas ta kogub pensioniks või mitte. Ja kui ta ei kogu, siis vastutab ta ainult ise. Riigipoolne näiline hoolimine inimestest kohustuslike pensionisammaste abil on tegelikkuses raha ümberjagamise mehhanism, sest praegune, järjest rohkemal võlal põhinev rahasüsteem hakkab jõudma oma piirideni ning oodata on vapustusi, kus hävib enneolematus koguses virtuaalrikkusi. Kui see toimunud, laiutatakse taas lihtsalt käsi ning öeldakse, et me ei osanud seda ette näha. Oma nahaga vastutamisest või omandatud teenustasude tagastamisest inimestele pole jälgegi. Ainult üks pool võidab.

Minu jaoks on see raamat, mis kirjeldab elu nii, nagu see päriselt on, mitte nii, nagu teoreetiliselt olema peaks. Lisaks on autoril vabadus oma mõtteid väljendada, ilma et ta riskiks tasuva töökoha kaotuse või kolleegide kõõrdpilkude ja hukkamõistuga.

Praeguses järjest suuremat poliitilist korrektsust taotlevas maailmas, on see värske sõõm hapnikurikast õhku veel üks viimaseid katseid näidata, mis päriselt toimub. Kuid kollaps on ilmselt paratamatu ja ka see raamat kantakse ilmselt kümnekonna aasta pärast tuleriidale viidavate raamatute nimekirja.

Madis Müller
Eesti Panga asepresident

Ettepanek kirjutada arvutus Nassim Talebi viimasele raamatule „Oma nahk mängus“ oli mulle intrigeeriv, kuna Taleb ei ole ei selles ega oma varasemates raamatutes varjanud põlgust pankurite ja ametnike vastu. See veel ei tähenda, et mitmed tema mõtted mulle meeldida ei võiks.

Talebi silmis väärika arvustaja leidmine tema raamatule ei olegi väga lihtne, sest samasuguse põlgusega suhtub ta ka enamikesse ajakirjanikesse ja akadeemikutesse, erinevatesse nn arvamusliidritesse ja muidugi ka raamatuarvustuste kirjutajatesse. Nii et veel ka seda viimast arvestades ei oleks minul pärast selle teksti ilmumist Talebi ees seistes ilmselt järel enam kübekestki autoriteeti. Eks ma pean sellega leppima.

Nassim Talebi tuntus kirjanikuna sai alguse tema varasematest raamatutest, mis keskendusid inimeste suutmatusele adekvaatselt hinnata erinevate sündmuste tõenäosust. See on Talebi hinnangul eriti ohtlik ja samaaegselt tavapärane paljude akadeemiliselt kõrgesti haritud ekspertide puhul, kelle poolt eksliku loogika kasutamine võib ühiskonnale kalliks maksma minna. Nii näiteks kasutavad Talebi arvates pankade riskijuhid sageli vildakaid matemaatilisi mudeleid, mis alahindavad kõige negatiivsemate võimalike sündmuste tõenäosust. Tulemuseks on otsused, millega kaasnevad liigkõrged riskid ja võimalikud probleemid kas konkreetsele ettevõttele või ühiskonnale laiemalt.

Talebile tuleb selles mõttes au anda, et ta mitte ei targuta niisama (mis olekski tema silmis ilmselt tõeline patt), vaid on oma loogikat rakendanud ka isikliku rahakoti peal ja sel moel tuletisinstrumentidega kaupleja ja investorina ka enda jõukusele aluse pannud. Finantsmaailmas riskide valest hindamisest rääkiva raamatu ilmumise ajastus 2007. a vahetult enne kriisi puhkemist oli seejuures täiuslik. Talebi isiklikku edu investorina tuleks käsitleda vaid kui vabandavat asjaolu tema jõulisele ja enesekindlale väljendusviisile, sest tema raamatuid ei saa käsitleda otseselt investeerimisalase kirjandusena.

„Oma nahk mängus“ võtab pealkirjana ka kokku põhiteesi, mida Taleb oma raamatus eri tahkudelt avab. Selle kohaselt peaksime suhtuma sügava umbusuga olulisi otsuseid langetavatesse või teistele erinevaid soovitusi jagavatesse inimestesse, kes ei tunne otseselt oma nahal enda tegevuse võimalikke negatiivseid tagajärgi. Siia kategooriasse kuuluvad kindlasti pankurid, poliitikud, suurettevõtete juhid, enamik ametnikke jne. Nii saab üks pankur võtta liiga suuri riske, mille realiseerumisel kannatavad temast endast enam kliendid, panga omanikud või ühiskond laiemalt. Poliitikud saavad langetada kaugeleulatuvate tagajärgedega läbimõtlemata otsuseid, millel võib neile endile olla lühiajaliselt lausa positiivne mõju. Ajakirjanikel ja kõikvõimalikel kommentaatoritel on privileeg jagada avalikkusele või ka riigijuhtidele ohtlike soovitusi, mille tagajärgede eest nad kuidagi ei vastuta. Hoopis otsesemalt on nahk turul ettevõtjatel, kes oma vigasid vahetult rahaliselt tajuvad. Või pagaril, kelle käest kliendid ei ostaks maitsetut leiba enam kui korra. Selle kõige paikapidavuses tuleb põhimõtteliselt Talebiga nõustuda. Rohkem peaksime tähelepanu pöörama mitte inimeste sõnadele, vaid tegudele ja sellele, kui paljuga nad teiste nimel otsustades või soovitusi jagades isiklikult riskivad.

Talebi võlu seisneb minu jaoks muu hulgas tema näidete väljendusrikkuses ja kires, mida lugeja tema tekstist vältimatult tajub. Teda oleks raske ette kujutada kamina ääres oma mõtteid rahulikult selgitamas.

Mind on Talebi raamatud pannud veidi teistmoodi mõtlema, isegi kui tema kirjeldatud probleemidele häid lahendusi sageli ei ole. Ju ei saa me ilma selleta, et keegi täidaks ka neid Talebi silmis põlastusväärseid riigi- või suurfirma juhtide, pankurite, professorite ja ajakirjanike ameteid. See raamat võiks meid aga suunata ettevaatlikkusele nii neid rolle täites kui ka hinnates teiste arvamusi ja otsuseid, mille tagajärjel sündivat kahju ei pruugita oma rolli tõttu vahetult enda nahal tunda. Nii olen ma keskpankurina ettevaatlik ettevõtjatele konkreetsete soovituste andmisel ja eelistan piirduda majanduse suundumustest ja riskidest enda nägemuse kirjeldamisega. Me saame keskpangana küll rääkida majanduse üldisest vajadusest investeeringute järele, kuid mitte soovitada konkreetsel ettevõtjal oma investeeringuid suurendada, sest võimalik kahju ekslikuks osutunud otsusest jääb üksnes ettevõtjate kanda. Julgemini saab keskpank anda majanduspoliitilisi soovitusi poliitikutele, kes on samaväärselt oma otsuste tagajärgedest eraldatud, kuid võiksid kasu saada võimalikult täielikust ja sõltumatust infost enne otsuste langetamist. Erilise skepsisega peaksime suhtuma poliitikakujundajate näiliselt lihtsatesse lahendustesse, mis riigikorralduses või majanduses ilma põhjaliku analüüsita ja muudatustest mõjutatute seisukohti kaalumata midagi kiiresti paremaks teha lubavad. Rõhutab ka Taleb, et esmane kriteerium peab sellises olukorras olema meditsiinist tuntud põhimõte „eelkõige mitte teha kahju“.

Värskemate paralleelidena Eesti majanduspoliitilisest debatist meenuvad siinkohal ideed riigi poolt odavalt laenu võttes Eesti „valmis ehitamisest“, mõtted riikliku panga loomisest ning lihtsad ja jõulised lahendused pensionisüsteemi muutmiseks.

Talebi raamatust on kasu, kui selle tulemusel jääb vähem inimesi uskuma imeliste investeerimisvõimaluste pakkujaid, kes riskivad suurelt üksnes oma klientide ja mitte enda rahaga. Või kui senisest väiksem tähelepanu ja edu saadab poliitikakujundajad ja arvamusliidreid, kelle pakutavad lihtsad, kuid pealiskaudsed lahendused võivad osutuda meile lõpuks väga kalliks. Kuigi kasu on sellest juba ka lihtsalt hea meelelahutusliku, kuid siiski mõtlemapaneva tekstina neile, kellele Talebi kirjutamise stiil sobib.

 

Ivar Mägi
kaupleja

Nassim Nicholas Talebi teos “Oma nahk mängus” on viies raamat autori 25 aastat tagasi alanud uurimusest üldpealkirjaga “Incerto”. Akadeemilises karjääris läbipaistmatust, õnnelikku juhust, tõenäosust, riske ja süsteemseid riske uuriv õppejõud on värskes raamatus keskendunud kaasaja inimeste elu mõjutavale ühele suurimale (varjatud) probleemile: otsuseid teevad, poliitikat kujundavad ja riske haldavad inimesed, kellel pole ei eetikat, moraali ega sisulist sügavat arusaamist protsessist. Kuna riskide mõjud on renti jahtivad kiskjad suutnud elegantse viipega lükata ülejäänud ühiskonna kanda, samal ajal kui hüved on võetud endale, pole mõtet loota ka protsesside isekorrigeerumisele.

Autor selgitab kõigile arusaadavas keeles ära toimeahela, miks väga väikesed grupid ühiskonnas (GMO-, LGBT-, religiooni-, terrorismi-, koššertoidu- jne vastased või pooldajad) mõjutavad kogu ühiskonna elukorraldust fundamentaalselt, kuigi tavaloogika eeldaks, et väikestel gruppidel on ka väike mõju ühiskonnale. Lihtsas keeles selgitatuna on põhjus tänapäeva ajastule iseloomulik laialdaselt levinud süsteemne, mentaalne ja aineline korruptsioon. Agentide käitumise uurimise keeles öelduna – agentuurikonfliktis, kus üksikisik (agent) ei tegutse printsipaali huvides. “Neil” pole oma nahk mängus! Otsuste tegijad pole enam käsitöölised keskajal, nad ei pane oma hinge töö tulemusse ja au määrdumine ei sisalda endas enam vahetu negatiivse mõjuga heidutust.

Raamatu praktiline väärtus suveräänsust ja hälveteta tegevusruumi hindavale agendile seisneb selles, et lisaks korrumpeerunud huvide algpõhjusele (“Miks?”), selgitab Taleb algoritmina ära ka täpse mehhanismi, “kuidas?” väikesed grupid ühiskonnaga manipuleerides oma eesmärke ellu viivad.

Sellest, millest Taleb kirjutab, saab aru iga ettevõtja, põllumees, börsikaupleja, isemõtleja, pereema, meremees, arst ja kõik teised isikud, kes peavad ise oma tegude eest vastutama ja kes näevad oma elukutsetöös madala tõenäosusega, kuid väga suure fataalse mõjuga sündmuste pöördumatut mõju. Ei, terava silma ja -keelega endine börsikauplejast akadeemik Taleb pole kindlasti seesama reaalsusest irdunud (vasak)intellektuaal, mis lääne ühiskondades vähkkasvajana ühiskonna ja “akadeemia” on vallutanud. Talebil on oma nahk mängus! Lähtuvalt sellest on Taleb võimeline kirjutama küll kvantitatiivselt kõrge tasemega teadustööd, kuid ta pole kohandunud poliitkorrektse peavoolu “etiketiga”, kandes uhkusega “ekstremisti” silti suurtes kaasaja lääne ühiskonnas toimuvates diskussioonides. 

 

 

Selle kuu raamat II

measure-what-matters_kaas_fin.indd

Mõõda seda, mis loeb

Kuidas Google, Bono ja Gatesi fond eesmärkide ja võtmetulemuste abil kogu maailmas rokivad

Autor: John Doerr

Ilmumisaeg 15.04.2019

Kirjastus: Äripäev

Lehekülgi: 320

Hind klubis: 30.50 € Hind poes: 38.50 €

Raamatust loobumise aeg on läbi.

Probleemide korral: klubi@aripaev.ee tel: 667 0400

measure-what-matters_kaas_fin.indd

Mõõda seda, mis loeb

Kuidas Google, Bono ja Gatesi fond eesmärkide ja võtmetulemuste abil kogu maailmas rokivad

Autor: John Doerr

15.04.2019

Kirjastus: Äripäev

Lehekülgi: 320

New York Timesi bestseller nr 1.

Legendaarne riskikapitalist John Doerr avaldab saladuse, kuidas eesmärgipüstitamise süsteem OKR (ingl Objectives and Key Results, eesmärgid ja võtmetulemused) on aidanud sellistel suurtel tehnoloogiahiidudel nagu Google ja Intel saavutada plahvatuslikku kasvu ‒ ja kuidas see võib aidata organisatsioonil suurepäraste tulemusteni jõuda.

Doerr selgitab, kuidas siduda eesmärgid tulemustega. See tähendab, et kirja pannakse eesmärgid; viisid, kuidas nendeni jõuda; ning tulemusmõõdikud. Seejuures on kõigi töötajate eesmärgid, sh peadirektori omad tervele organisatsioonile teada.

Raamatus on hulganisti elulisi näiteid suur- kui ka väikeettevõtetest, kes tulemuseesmärgistamist on juba edukalt rakendanud, saavutades nii ülikiiret kasvu. „Mõõda seda, mis loeb“ on kasulik lugemisvara nii tipp-, keskastme- kui ka esmatasandijuhtidele, kellele organisatsiooni kasv on oluline.

 

Vaata näidislehekülgi ›

Hind klubis: 30.50 € Hind poes: 38.50 €

Raamatust loobumise aeg on läbi.

Mõõda seda, mis loeb

Kuidas Google, Bono ja Gatesi fond eesmärkide ja võtmetulemuste abil kogu maailmas rokivad

SISUKORD
EESSÕNA 7
I OSA. OKRid praktikas 9
1. Google – saage palun tuttavaks, need on OKRid! 11
2. OKRide isa 29
3. Operatsioon Crush: Inteli lugu 45
4. Supervõime nr 1: Prioriteetidele keskendumine ja pühendumine
59
5. Keskendumine: Remindi lugu 70
6. Pühendumine: Nuna lugu 83
7. Supervõime nr 2: Meeskonnatöö nimel joondumine 92
8. Meeskonnatöö nimel joondumine: MyFitnessPali lugu 106
9. Sidemete loomine: Intuiti lugu 120
10. Supervõime nr 3: jälgimine vastutuse võtmise eesmärgil 132
11. Jälgimine: Gatesi fondi lugu 146
12. Supervõime nr 4: Pingutamine suurepärasuse nimel 154
13. Enese ületamine: Google Chrome’i lugu 164
14. Enese ületamine: YouTube’i lugu 176

II OSA. Uutmoodi töökeskkond 197
15. Tulemuslikkuse järjepidev juhtimine: OKRid ja CFRid 199
16. Iga-aastased arenguvestlused üle parda: Adobe’i lugu 213
17. Iga päevaga paremad pitsad: Zume Pizza lugu 221
18. Kultuur 238
19. Kultuurimuutus: Lumerise lugu 249
20. Kultuurimuutus: Bono ONE-kampaania lugu 261
21. Tulevased sihid 273

PÜHENDUS 275
ABIMATERJAL NR 1 Google’i OKRide õpik 283
ABIMATERJAL NR 2 Tüüpiline OKRi tsükkel 294
ABIMATERJAL NR 3 Ainult sõnad: tulemusvestlused 296
ABIMATERJAL NR 4 Kokkuvõtvalt 300
ABIMATERJAL NR 5 Lisalugemist 308
TÄNUSÕNAD 311
Märkused 316

Mõõda seda, mis loeb

Kuidas Google, Bono ja Gatesi fond eesmärkide ja võtmetulemuste abil kogu maailmas rokivad

Eero Sikka
ärikasvu coach

Uuringute järgi tegeletakse äriorganisatsioonides 50% ajast tööülesannetega, mis ei oma ettevõtte peaeesmärkide saavutamisele mitte mingit olulist mõju. See raamat räägib sellest, kuidas kogu organisatsiooniga just olulise saavutamisele keskenduda. Doerr toob palju näiteid Google’ist ja muudest tippettevõtetest ning on nii praktiline, et lugeja suudab kirjutatu rakendamist oma ettevõttes kasvõi juba järgmisel päeval alustada. Olles ise vestelnud Google’i peakorteris töötavate juhtidega ning toetades iga päev ettevõtteid OKR-metoodika rakendamisel, näen kui palju selgust, fookust ja distsipliini see meeskondadesse aitab tuua. Kohustuslik lugemine igale kasvu ihkavale juhile.

Paavo Siimann
Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi vanemlektor

Eesmärgid on vajalikud kõigile, kes püüdlevad kõrgemate sihtide poole. Oma organisatsioonis eesmärke püstitades tasub aga olla ettevaatlik, sest eesmärgid võivad põhjustada ebaeetilist käitumist, koostöö vähenemist, motivatsiooni kahanemist ja muid juhtimisprobleeme.

1968. aastal jõudis Marylandi ülikooli psühholoogiaprofessor Edwin Locke järelduseni, et raskesti saavutatavad eesmärgid mõjutavad tulemuslikkust tõhusamalt kui kergesti saavutatavad eesmärgid. Teiseks, selgelt sõnastatud raskesti saavutatavad eesmärgid toetavad tulemusteni jõudmist veelgi rohkem kui ebamääraselt sõnastatud eesmärgid. Ehkki tulemuseesmärgistamine sai alguse juba 1970ndatel Intelis, on seda siiani kõige efektiivsemalt alates 1999. aastast juurutanud Google.

Raamatus „Mõõda seda, mis loeb“ selgitab John Doerr, kuidas eesmärgid kohe oodatavate tulemustega siduda. See tähendab, et lisaks sellele, mida soovitakse saavutada, pannakse kohe ka kirja, kuidas eesmärgini jõutakse ning tulemust mõõdetakse. Et kogu organisatsioon keskenduks vaid olulisele, erineb tulemuseesmärgistamine tavapärasest eesmärgipõhisest juhtimisest selle poolest, et eesmärke seatakse lühiajalisemalt (kas kvartaalselt või igakuiselt), kõikide töötajate (ka tegevjuhi) eesmärgid on kõikidele kolleegidele avalikud, eesmärgid on inspireerivad ja ambitsioonikad ega ole seotud boonuse teenimise võimaluste ja tulevase palgatõusuga.

Tulemuseesmärgistamise juurutamine algab organisatsiooni juhtimiskultuuri muutmisest ning asendab iga-aastased arenguvestlused pideva tagasiside andmisega. See tähendab, et juht ei ole enam tehtud tööde ülekontrollija, vaid mentor, kes toetab töötaja arengut. Samuti lasub igal töötajal kohustus anda oma juhile tagasisidet, kas juht ikka toetab piisavalt tema arengut või veel mitte.

Raamatu suur väärtus on, et selles leidub ridamisi kõnekaid elulisi näiteid, kuidas nii suur- kui ka väikeettevõtjad on tulemuseesmärgistamist juba edukalt rakendanud. Lisaks antakse detailne Google’i kaasusel põhinev näidis, kuidas tulemuseesmärgistamist oma organisatsioonis juurutada ning millistest vigadest hoiduda.

Nagu kõiki juhtimissüsteeme, on ka tulemuseesmärgistamist võimalik rakendada kas hästi või halvasti. Raamatu „Mõõda seda, mis loeb“ eesmärk on aidata teil seda soovi korral väga hästi teha.

 

Eelmised raamatud

Raamatuklubist

Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid.

Oleme tegutsenud juba 15 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast juhtimiskirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.

  • Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud 21% soodsamalt.
  • Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
  • Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
  • Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
  • Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.

Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.

Kodukord

1. Äripäeva raamatuklubis ilmub iga kuu (v.a juulis) 1-2 klubiraamatut juhtimise, psühholoogia, müügi, turunduse vms teemal.

2. Kord kuus saadame klubi liikmetele uusi raamatuid tutvustava uudiskirja.

3. Klubi liige saab jooksva kuu klubiraamatud 21% poehinnast odavamalt, peale selle teeme muid sooduspakkumisi.

4. Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta. Kui tellite raamatud kulleriga, on tasu 1,50 eurot.

5. Klubiraamatute eest saab tasuda e-arve püsimaksekorraldusega või arve alusel.

6. Kui soovite kuu klubiraamatutest loobuda, teatage sellest hiljemalt 20. kuupäevaks (juunis ja detsembris 15. kuupäevaks). Loobumiskuupäeva tuletame meelde ka SMS-i teel. Teatamata jätmist peame raamatute tellimiseks.

7. Raamatutest loobumisest saate teatada:
a) klubi kodulehel raamatuklubi.aripaev.ee,
b) telefonil 667 0400 (tööpäeviti kell 9‒17),
c) aadressil klubi@aripaev.ee.

8. Klubi liige saab jooksva kuu klubiraamatuid osta ka e-raamatuna, klubihinnaga e-raamatu ostmiseks saadame kuu uudiskirjas lingi ja unikaalse sooduskoodi. E-raamatu ostmine ei tühista paberraamatute tellimust.

9. Kui ostate aasta jooksul vähemalt 6 raamatut, saate lisaks kingituseks valida ühe varem ilmunud klubiraamatu.

10. Raamatuklubist lahkumiseks kirjutage klubi@aripaev.ee või helistage 667 0400 (tööpäeviti kell 9‒17).