Tiina Saar-Veelmaa, psühholoog ja Happyme.ee asutaja

Psühhoterapeut ja organisatsioonipsühholoog Naomi Shragai kirjeldab mahlakalt, kuidas neuroosid, mille tagamaad peituvad lapsepõlves ja kulgemisloos, avalduvad just töökohtadel.

Sageli peituvad neurooside tagamaad meie lapsepõlves ja kulgemisloos. Näiteks võib tubli lapse sündroom põhjustada perfektsionismi ka tööelus. Liiati kui tublidus ei pälvinud piisavat tunnustust või eelistati teisi lapsi, võib pidev tähelepanu puudus saada takistuseks ka karjääriteel. Perekonnas alanud autoriteedipelgus on lihtne kanduma ülemusele ning temagi ees tuntakse end kammitsetuna või hirmul.

Uurinud üle 20 aasta tööõnne ja eneseteostuse psühholoogiat Eestis, on mulle silma jäänud, et mõni suudab vahetada mitu töökohta või käituda korduvalt samamoodi, enne kui jõuab jälile tegelikule põhjusele. Töökohal raisatakse inimeste potentsiaali seetõttu, et puudub kultuur, mis aitaks välja tuua nende parima osa ja kaitseks neid neurooside avaldumise eest.

Võrdlemismajanduse ja ülepingutatult optimistliku kultuuri varjupool

Autor utsitab endast mõtlema kui osadest: kui üks osa üritab lahendada möödanikusündmusi, siis teine osa tahab ikkagi väga edu saavutada. Seega ei määra probleemsed küljed inimeste kogu olemust ja me peaksime kolleege nägema eeskätt asjatundjatena.

Oluline on teadvustada sedagi, et tehnoloogia ja töökeskkonna kiire muutumine tingib ebakindlust ja ärevust. Inimesed pelgavad vigu ning tunnevad üha enam, et nad pole ülesannete kõrgusel. Pidev võrdlemismajandus ja ülepingutatult optimistlik kultuur annavad sellele ainult hoogu juurde. Sellises olukorras vajame üha enam nutikaid lähenemisi, mis aitavad nurjumisi tunnistada ja neist õppida, mitte aga võtma neid isiklikult ning selle tagajärjel läbi põlema.

Edu kõrge hind

Me ei mõtle sageli sellele, mida kõike me tööelu ohvrialtarile toome. Naomi sõnul pole midagi halba selles, kui inimene tahab anda endast parimat, hästi teenida ning ametikaaslastelt ja perelt tunnustust ning imetlust pälvida. Paraku avastavad pingutajad ennast nõiaringist, kus tuleb pidevalt end tõestada ja üha uusi kõrgusi püüda.

Head nõu saavad raamatust ka need juhid, kes pole julgenud endast targemaid inimesi värvata või vajavad, et neid autoriteetideks peetakse. Loomulikult viib ka see rada tagasi lapsepõlve. Samuti aitab raamat juhtidel oma inimesi paremini mõista ning nendega keerulisi vestlusi pidada.

Selleks ei pea aga olema kaugeltki õppinud psühholoog ega terapeut, et Naomi arusaamu ja soovitusi ellu viia. Töökultuuridel, meeskondadel ja organisatsioonienergial aitab terveneda igasugune teadvustamine.

Raamatuklubi

Filmis „Nukitsamees“ kõlav „Rahalaul“ väidab, et raha mängib elus põhirolli ning raha ongi õnn ja armastus. Kas just päris nii, kuid kahtlemata on rahal meie heaolus oluline koht. Seda on tunnetanud ka Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpsepp ja Tarvo Vaarmets, kelle ühisest sulest ilmus äsja raamat „Investeerimisedu põhimõtted“.

Kui rahatarkuse triloogia esimeses raamatus „Rahaedu põhimõtted“ keskendus samade autorite kolmik üldisele rahatargale käitumisele, siis „Investeerimisedu põhimõtetes“ seatakse kitsamalt fookus investeerimisele. Peale teooria sisaldab raamat rohkesti praktilisi näiteid, mille najal leida aktsiate, võlakirjade ja kinnisvara õiglast väärtust.

Praeguseks täieliku rahalise vabaduse saavutanud autorid rõhutavad, et tee investeerimiseduni ei ole kiire ega lihtne: protsessi on sisse kirjutatud tagasilöögid ja katsumused. Seda kinnitavad nende endi kogemuslood, mis on „Investeerimisedu põhimõtetesse“ pikitud ja millest nii mõnigi on võtnud eduelamuse asemel õppetunni vormi.

Liivamägi, Talpsepp ja Vaarmets on samamoodi nagu paljud teised investorid seisnud silmitsi keeruliste turuolukordadega. Tehnoloogiamulli lõhkemine 2000. aastal, 2009. aasta sügav majanduslangus, euroala võlakirjakriis, negatiivsed intressid ning koroonapandeemia on üksnes mõned tormiiilid, mis on tulnud üle elada. Samas mainivad rahandusdoktoritest autorid, et peale selle, et kriisid on õpikohad, võivad need pakkuda põnevaid võimalusi edukalt investeerida.

Rahaline vabadus ei ole juhus, kui sa tead, mida teed

Raamat „Investeerimisedu põhimõtted“ algab peatükiga, mis aitab lugejal investeerimisteekonda lahti mõtestada ning vastata küsimusele „Miks investeerimisega üldse tegelda?“. Kui see põhiküsimus on autorite toel lahti mõtestatud, liigutakse varaklasside hindamise ja valikute põhimõtete juurde.

Eesti investeerimismaastiku ühed helgemad pead toovad lugeja ette aktsiate hindamise tööriistad, praktilised õppetunnid ning kogemused, mille abil teha kaalutletud investeerimisotsuseid. Juttu tuleb ka võlakirjade ja laenude ning kinnisvarasse investeerimise teekonnast: tutvustatakse praktilisi tööriistu ning samuti võlakirjade ja kinnisvara õiglase väärtuse hindamise mudeleid.

Raamatu võtab kokku majandustsüklitele keskenduv peatükk, mis pakub olulisi teadmisi investeerimisportfelli kui terviku juhtimisest kogu majandustsükli vältel.

Liivamägi, Talpsepp ja Vaarmets on veendunud, et rahaline vabadus ja oskus edukaid investeeringuid teha ei ole juhus, kui sa tead, mida teed. Raamatus on rohkesti teadmisi, kogemusi ja tööriistu, mille abil muuta investeerimine õnnemängust teadlikuks ja tõenäosustel põhinevaks teeks eduni.